¹Amaziah was twenty and five years old when he began to reign; and he reigned twenty and nine years in Jerusalem: and his mother's name was Jehoaddan, of Jerusalem.

¹Amasja oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.

²And he did that which was right in the eyes of Jehovah, but not with a perfect heart.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast südamest.

³Now it came to pass, when the kingdom was established unto him, that he slew his servants that had killed the king his father.

³Kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta tappis ära oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.

⁴But he put not their children to death, but did according to that which is written in the law in the book of Moses, as Jehovah commanded, saying, The fathers shall not die for the children, neither shall the children die for the fathers; but every man shall die for his own sin.

⁴Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud Seaduses, Moosese raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: 'Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!'

⁵Moreover Amaziah gathered Judah together, and ordered them according to their fathers' houses, under captains of thousands and captains of hundreds, even all Judah and Benjamin: and he numbered them from twenty years old and upward, and found them three hundred thousand chosen men, able to go forth to war, that could handle spear and shield.

⁵Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud sõjakõlvulist meest, piigi- ja kilbikandjat.

⁶He hired also a hundred thousand mighty men of valor out of Israel for a hundred talents of silver.

⁶Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja hõbetalendi eest.

⁷But there came a man of God to him, saying, O king, let not the army of Israel go with thee; for Jehovah is not with Israel, [to wit], with all the children of Ephraim.

⁷Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: 'Kuningas! Iisraeli sõjavägi ei tohi minna koos sinuga, sest Issand ei ole Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega.

⁸But if thou wilt go, do [valiantly], be strong for the battle: God will cast thee down before the enemy; for God hath power to help, and to cast down.

⁸Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna komistama.'

⁹And Amaziah said to the man of God, But what shall we do for the hundred talents which I have given to the army of Israel? And the man of God answered, Jehovah is able to give thee much more than this.

⁹Siis küsis Amasja jumalamehelt: 'Aga kuidas jääb selle saja talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?' Ja jumalamees vastas: 'Issand võib sulle anda rohkem, kui see on!'

¹⁰Then Amaziah separated them, [to wit], the army that was come to him out of Ephraim, to go home again: wherefore their anger was greatly kindled against Judah, and they returned home in fierce anger.

¹⁰Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha väga põlema Juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga koju tagasi.

¹¹And Amaziah took courage, and led forth his people, and went to the Valley of Salt, and smote of the children of Seir ten thousand.

¹¹Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks Soolaorgu ja lõi seirlastest maha kümme tuhat.

¹²And [other] ten thousand did the children of Judah carry away alive, and brought them unto the top of the rock, and cast them down from the top of the rock, so that they all were broken in pieces.

¹²Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid nad ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et nad kõik kukkusid puruks.

¹³But the men of the army whom Amaziah sent back, that they should not go with him to battle, fell upon the cities of Judah, from Samaria even unto Beth-horon, and smote of them three thousand, and took much spoil.

¹³Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad ei tuleks sõtta koos temaga, tungisid Juuda linnadesse Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat ning riisusid palju saaki.

¹⁴Now it came to pass, after that Amaziah was come from the slaughter of the Edomites, that he brought the gods of the children of Seir, and set them up to be his gods, and bowed down himself before them, and burned incense unto them.

¹⁴Ja seejärel, kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud, tõi ta seirlaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks, kummardas nende ees ja suitsutas neile.

¹⁵Wherefore the anger of Jehovah was kindled against Amaziah, and he sent unto him a prophet, who said unto him, Why hast thou sought after the gods of the people, which have not delivered their own people out of thy hand?

¹⁵Siis Issanda viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas tema juurde prohveti, kes temale ütles: 'Mispärast sa otsid teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu käest?'

¹⁶And it came to pass, as he talked with him, that [the king] said unto him, Have we made thee of the king's counsel? forbear; why shouldest thou be smitten? Then the prophet forbare, and said, I know that God hath determined to destroy thee, because thou hast done this, and hast not hearkened unto my counsel.

¹⁶Ja kui prohvet temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: 'Kas me oleme pannud sinu kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks peaks sind maha löödama?' Prohvet peatus ja ütles: 'Ma tean, et Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed nõnda ega võta kuulda minu nõu.'

¹⁷Then Amaziah king of Judah took advice, and sent to Joash, the son of Jehoahaz the son of Jehu, king of Israel, saying, Come, let us look one another in the face.

¹⁷Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: 'Tule, vaadakem teineteisele näkku!'

¹⁸And Joash king of Israel sent to Amaziah king of Judah, saying, The thistle that was in Lebanon sent to the cedar that was in Lebanon, saying, Give thy daughter to my son to wife: and there passed by a wild beast that was in Lebanon, and trod down the thistle.

¹⁸Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: 'Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.

¹⁹Thou sayest, Lo, thou hast smitten Edom; and thy heart lifteth thee up to boast: abide now at home; why shouldest thou meddle to [thy] hurt, that thou shouldest fall, even thou, and Judah with thee?

¹⁹Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju! Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?'

²⁰But Amaziah would not hear; for it was of God, that he might deliver them into the hand [of their enemies], because they had sought after the gods of Edom.

²⁰Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi jumalaid.

²¹So Joash king of Israel went up; and he and Amaziah king of Judah looked one another in the face at Beth-shemesh, which belongeth to Judah.

²¹Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.

²²And Judah was put to the worse before Israel; and they fled every man to his tent.

²²Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.

²³And Joash king of Israel took Amaziah king of Judah, the son of Joash the son of Jehoahaz, at Beth-shemesh, and brought him to Jerusalem, and brake down the wall of Jerusalem from the gate of Ephraim unto the corner gate, four hundred cubits.

²³Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semesis ja viis ta Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.

²⁴And [he took] all the gold and silver, and all the vessels that were found in the house of God with Obed-edom, and the treasures of the king's house, the hostages also, and returned to Samaria.

²⁴Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi Samaariasse.

²⁵And Amaziah the son of Joash king of Judah lived after the death of Joash son of Jehoahaz king of Israel fifteen years.

²⁵Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.

²⁶Now the rest of the acts of Amaziah, first and last, behold, are they not written in the book of the kings of Judah and Israel?

²⁶Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?

²⁷Now from the time that Amaziah did turn away from following Jehovah they made a conspiracy against him in Jerusalem; and he fled to Lachish: but they sent after him to Lachish, and slew him there.

²⁷Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Issanda järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes Laakisesse, aga nad läkitasid mehed Laakisesse temale järele ja surmasid ta seal.

²⁸And they brought him upon horses, and buried him with his fathers in the city of Judah.

²⁸Ta tõsteti hobuse selga ja maeti oma vanemate juurde Juuda linna.