¹Now there were at Antioch, in the church that was [there], prophets and teachers, Barnabas, and Symeon that was called Niger, and Lucius of Cyrene, and Manaen the foster-brother of Herod the tetrarch, and Saul.

¹Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega, ja Saulus.

²And as they ministered to the Lord, and fasted, the Holy Spirit said, Separate me Barnabas and Saul for the work whereunto I have called them.

²Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: 'Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!'

³Then, when they had fasted and prayed and laid their hands on them, they sent them away.

³Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.

⁴So they, being sent forth by the Holy Spirit, went down to Seleucia; and from thence they sailed to Cyprus.

⁴Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele.

⁵And when they were at Salamis, they proclaimed the word of God in the synagogues of the Jews: and they had also John as their attendant.

⁵Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.

⁶And when they had gone through the whole island unto Paphos, they found a certain sorcerer, a false prophet, a Jew, whose name was Bar-jesus;

⁶Nad käisid läbi terve saare Pafosest saadik. Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus.

⁷who was with the proconsul, Sergius Paulus, a man of understanding. The same called unto him Barnabas and Saul, and sought to hear the word of God.

⁷See oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Too kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ning soovis kuulata Jumala sõna.

⁸But Elymas the sorcerer (for so is his name by interpretation) withstood them, seeking to turn aside the proconsul from the faith.

⁸Aga neile pani vastu Elümas, 'nõid' - sest nõnda tuleb tõlkida ta nime -, püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata.

⁹But Saul, who is also [called] Paul, filled with the Holy Spirit, fastened his eyes on him,

⁹Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravalt

¹⁰and said, O full of all guile and all villany, thou son of the devil, thou enemy of all righteousness, wilt thou not cease to pervert the right ways of the Lord?

¹⁰ja ütles: 'Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?

¹¹And now, behold, the hand of the Lord is upon thee, and thou shalt be blind, not seeing the sun for a season. And immediately there fell on him a mist and a darkness; and he went about seeking some to lead him by the hand.

¹¹Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!' Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid.

¹²Then the proconsul, when he saw what was done, believed, being astonished at the teaching of the Lord.

¹²Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest.

¹³Now Paul and his company set sail from Paphos, and came to Perga in Pamphylia: and John departed from them and returned to Jerusalem.

¹³Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

¹⁴But they, passing through from Perga, came to Antioch of Pisidia; and they went into the synagogue on the sabbath day, and sat down.

¹⁴Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.

¹⁵And after the reading of the law and the prophets the rulers of the synagogue sent unto them, saying, Brethren, if ye have any word of exhortation for the people, say on.

¹⁵Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: 'Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!'

¹⁶And Paul stood up, and beckoning with the hand said, Men of Israel, and ye that fear God, hearken:

¹⁶Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:'Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!

¹⁷The God of this people Israel chose our fathers, and exalted the people when they sojourned in the land of Egypt, and with a high arm led he them forth out of it.

¹⁷Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.

¹⁸And for about the time of forty years as a nursing-father bare he them in the wilderness.

¹⁸Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;

¹⁹And when he had destroyed seven nations in the land of Canaan, he gave [them] their land for an inheritance, for about four hundred and fifty years:

¹⁹ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks

²⁰and after these things he gave [them] judges until Samuel the prophet.

²⁰ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

²¹And afterward they asked for a king: and God gave unto them Saul the son of Kish, a man of the tribe of Benjamin, for the space of forty years.

²¹Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.

²²And when he had removed him, he raised up David to be their king; to whom also he bare witness and said, I have found David the son of Jesse, a man after My heart, who shall do all My will.

²²Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: 'Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.'

²³Of this man's seed hath God according to promise brought unto Israel a Saviour, Jesus;

²³Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.

²⁴when John had first preached before his coming the baptism of repentance to all the people of Israel.

²⁴Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.

²⁵And as John was fulfilling his course, he said, What suppose ye that I am? I am not [he]. But behold, there cometh one after me the shoes of whose feet I am not worthy to unloose.

²⁵Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: 'Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.'

²⁶Brethren, children of the stock of Abraham, and those among you that fear God, to us is the word of this salvation sent forth.

²⁶Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.

²⁷For they that dwell in Jerusalem, and their rulers, because they knew him not, nor the voices of the prophets which are read every sabbath, fulfilled [them] by condemning [him].

²⁷Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse,

²⁸And though they found no cause of death [in him], yet asked they of Pilate that he should be slain.

²⁸ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks.

²⁹And when they had fulfilled all things that were written of him, they took him down from the tree, and laid him in a tomb.

²⁹Ja kui nad olid täitnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võeti ta ristipuult maha ja pandi hauda.

³⁰But God raised him from the dead:

³⁰Jumal aga äratas ta surnuist üles.

³¹and he was seen for many days of them that came up with him from Galilee to Jerusalem, who are now his witnesses unto the people.

³¹Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.

³²And we bring you good tidings of the promise made unto the fathers,

³²Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest,

³³that God hath fulfilled the same unto our children, in that he raised up Jesus; as also it is written in the second psalm, Thou art my Son, this day have I begotten thee.

³³et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile - nagu ka teises laulus on kirjutatud: 'Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.'

³⁴And as concerning that he raised him up from the dead, now no more to return to corruption, he hath spoken on this wise, I will give you the holy and sure [blessings] of David.

³⁴Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: 'Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.'

³⁵Because he saith also in another [psalm], Thou wilt not give Thy Holy One to see corruption.

³⁵Seepärast ütleb ta ka teisal: 'Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist.'

³⁶For David, after he had in his own generation served the counsel of God, fell asleep, and was laid unto his fathers, and saw corruption:

³⁶Sest Taavet, kui ta oma sugupõlve ajal Jumala tahtmist oli teeninud, uinus magama ja maeti oma esivanemate juurde ning nägi kõdunemist,

³⁷but he whom God raised up saw no corruption.

³⁷see aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist.

³⁸Be it known unto you therefore, brethren, that through this man is proclaimed unto you remission of sins:

³⁸Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses,

³⁹and by him every one that believeth is justified from all things, from which ye could not be justified by the law of Moses.

³⁹on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub.

⁴⁰Beware therefore, lest that come upon [you] which is spoken in the prophets:

⁴⁰Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:

⁴¹Behold, ye despisers, and wonder, and perish; For I work a work in your days, A work which ye shall in no wise believe, if one declare it unto you.

⁴¹'Vaadake, te põlastajad, ja imestage ja hävige. Sest ma teen ühe teo teie päevil, teo, mida te ei usuks, kui keegi seda teile jutustaks.''

⁴²And as they went out, they besought that these words might be spoken to them the next sabbath.

⁴²Kui nad siis välja läksid, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima.

⁴³Now when the synagogue broke up, many of the Jews and of the devout proselytes followed Paul and Barnabas; who, speaking to them, urged them to continue in the grace of God.

⁴³Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.

⁴⁴And the next sabbath almost the whole city was gathered together to hear the word of God.

⁴⁴Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.

⁴⁵But when the Jews saw the multitudes, they were filled with jealousy, and contradicted the things which were spoken by Paul, and blasphemed.

⁴⁵Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

⁴⁶And Paul and Barnabas spake out boldly, and said, It was necessary that the word of God should first be spoken to you. Seeing ye thrust it from you, and judge yourselves unworthy of eternal life, lo, we turn to the Gentiles.

⁴⁶Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: 'Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.

⁴⁷For so hath the Lord commanded us, [saying], I have set thee for a light of the Gentiles, That thou shouldest be for salvation unto the uttermost part of the earth.

⁴⁷Sest nõnda on meid Issand käskinud: 'Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.''

⁴⁸And as the Gentiles heard this, they were glad, and glorified the word of God: and as many as were ordained to eternal life believed.

⁴⁸Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.

⁴⁹And the word of the Lord was spread abroad throughout all the region.

⁴⁹Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.

⁵⁰But the Jews urged on the devout women of honorable estate, and the chief men of the city, and stirred up a persecution against Paul and Barnabas, and cast them out of their borders.

⁵⁰Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.

⁵¹But they shook off the dust of their feet against them, and came unto Iconium.

⁵¹Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.

⁵²And the disciples were filled with joy with the Holy Spirit.

⁵²Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.