¹And certain men came down from Judaea and taught the brethren, [saying], Except ye be circumcised after the custom of Moses, ye cannot be saved.

¹Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: 'Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda.'

²And when Paul and Barnabas had no small dissension and questioning with them, [the brethren] appointed that Paul and Barnabas, and certain other of them, should go up to Jerusalem unto the apostles and elders about this question.

²Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.

³They therefore, being brought on their way by the church, passed through both Phoenicia and Samaria, declaring the conversion of the Gentiles: and they caused great joy unto all the brethren.

³Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.

⁴And when they were come to Jerusalem, they were received of the church and the apostles and the elders, and they rehearsed all things that God had done with them.

⁴Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.

⁵But there rose up certain of the sect of the Pharisees who believed, saying, It is needful to circumcise them, and to charge them to keep the law of Moses.

⁵Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: 'Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust.'

⁶And the apostles and the elders were gathered together to consider of this matter.

⁶Apostlid ja vanemad tulid nüüd kokku seda kõike arutama.

⁷And when there had been much questioning, Peter rose up, and said unto them, Brethren, ye know that a good while ago God made choice among you, that by my mouth the Gentiles should hear the word of the gospel, and believe.

⁷Kui siis sündis palju vaidlemist, tõusis Peetrus ja ütles neile: 'Mehed-vennad, te teate, et Jumal juba ammusest ajast on valinud teie seast minu, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja saaksid usklikuks.

⁸And God, who knoweth the heart, bare them witness, giving them the Holy Spirit, even as he did unto us;

⁸Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi,

⁹and he made no distinction between us and them, cleansing their hearts by faith.

⁹ja ei ole teinud mingit vahet meie ja nende vahel, olles usu läbi puhastanud nende südamed.

¹⁰Now therefore why make ye trial of God, that ye should put a yoke upon the neck of the disciples which neither our fathers nor we were able to bear?

¹⁰Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie?

¹¹But we believe that we shall be saved through the grace of the Lord Jesus, in like manner as they.

¹¹Ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi samal kombel nagu nemadki.'

¹²And all the multitude kept silence; and they hearkened unto Barnabas and Paul rehearsing what signs and wonders God had wrought among the Gentiles through them.

¹²Siis jäi kogu hulk vait ja kuulas, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, kui palju tunnustähti ja imetegusid Jumal oli teinud paganate seas nende kaudu.

¹³And after they had held their peace, James answered, saying, Brethren, hearken unto me:

¹³Pärast, kui nad olid lõpetanud, hakkas Jaakobus kõnelema: 'Mehed-vennad, kuulge mind!

¹⁴Symeon hath rehearsed how first God visited the Gentiles, to take out of them a people for his name.

¹⁴Siimeon on rääkinud, kuidas Jumal algusest peale on pidanud hoolt, et koguda paganate seast endale rahvast.

¹⁵And to this agree the words of the prophets; as it is written,

¹⁵Sellega sobivad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:

¹⁶After these things I will return, And I will build again the tabernacle of David, which is fallen; And I will build again the ruins thereof, And I will set it up:

¹⁶'Pärast seda ma pöördun tagasi ja ehitan üles Taaveti mahalangenud telgi ja ehitan üles selle varemed ja püstitan selle uuesti,

¹⁷That the residue of men may seek after the Lord, And all the Gentiles, upon whom my name is called,

¹⁷et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on hüütud minu nime. Nii ütleb Issand, kes teeb seda,

¹⁸Saith the Lord, who maketh these things known from of old.

¹⁸mis on teada igavikust alates.'

¹⁹Wherefore my judgment is, that we trouble not them that from among the Gentiles turn to God;

¹⁹Seepärast otsustan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei valmistataks raskusi,

²⁰but that we write unto them, that they abstain from the pollutions of idols, and from fornication, and from what is strangled, and from blood.

²⁰vaid neile tuleb kirja teel teatada, et nad hoiduksid ebajumalate rüvedusest ja pilastusest ning lämbunud loomadest ja verest.

²¹For Moses from generations of old hath in every city them that preach him, being read in the synagogues every sabbath.

²¹Sest Moosesel on ammusest ajast kõigis linnades küllalt kuulutajaid ja teda loetakse sünagoogides igal hingamispäeval.'

²²Then it seemed good to the apostles and the elders, with the whole church, to choose men out of their company, and send them to Antioch with Paul and Barnabas; [namely], Judas called Barsabbas, and Silas, chief men among the brethren:

²²Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehi ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, hüüdnimega Barsabas, ja Siilase, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.

²³and they wrote [thus] by them, The apostles and the elders, brethren, unto the brethren who are of the Gentiles in Antioch and Syria and Cilicia, greeting:

²³Nendega nad saatsid järgmise kirja: 'Apostlid ja vanemad, teie vennad, tervitavad vendi paganate seast, kes elavad Antiookias ja Süüria- ja Kiliikiamaal!

²⁴Forasmuch as we have heard that certain who went out from us have troubled you with words, subverting your souls; to whom we gave no commandment;

²⁴Et me oleme kuulnud, et mõned, kes meie seast on välja läinud, kuigi meie neid ei ole volitanud, on oma kõnedega teid rahutuks teinud ja teie hinged kitsikusse viinud,

²⁵it seemed good unto us, having come to one accord, to choose out men and send them unto you with our beloved Barnabas and Paul,

²⁵siis oleme meie üksmeelselt arvanud heaks valida mehi ja saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,

²⁶men that have hazarded their lives for the name of our Lord Jesus Christ.

²⁶meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.

²⁷We have sent therefore Judas and Silas, who themselves also shall tell you the same things by word of mouth.

²⁷Nii me siis läkitasime Juuda ja Siilase, et need teile ka suusõnal teataksid sedasama.

²⁸For it seemed good to the Holy Spirit, and to us, to lay upon you no greater burden than these necessary things:

²⁸Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud -

²⁹that ye abstain from things sacrificed to idols, and from blood, and from things strangled, and from fornication; from which if ye keep yourselves, it shall be well with you. Fare ye well.

²⁹hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest. Teete hästi, kui te neist hoidute! Jääge terveks!'

³⁰So they, when they were dismissed, came down to Antioch; and having gathered the multitude together, they delivered the epistle.

³⁰Nii nad saadeti teele ja nad tulid Antiookiasse, kutsusid kokku rahvahulga ja andsid kirja edasi.

³¹And when they had read it, they rejoiced for the consolation.

³¹Kui nood olid selle läbi lugenud, rõõmustasid nad saadud julgustuse pärast.

³²And Judas and Silas, being themselves also prophets, exhorted the brethren with many words, and confirmed them.

³²Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.

³³And after they had spent some time [there], they were dismissed in peace from the brethren unto those that had sent them forth.

³³Aga kui nad seal mõnda aega olid viibinud, lasksid vennad nad rahuga minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.

³⁴[But it seemed good unto Silas to abide there.]

³⁴[Siilas arvas aga heaks jääda nende juurde.]

³⁵But Paul and Barnabas tarried in Antioch, teaching and preaching the word of the Lord, with many others also.

³⁵Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.

³⁶And after some days Paul said unto Barnabas, Let us return now and visit the brethren in every city wherein we proclaimed the word of the Lord, [and see] how they fare.

³⁶Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: 'Läki jälle vaatama vendi kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib.'

³⁷And Barnabas was minded to take with them John also, who was called Mark.

³⁷Barnabas andis nõu võtta kaasa ka Johannes, keda kutsutakse Markuseks.

³⁸But Paul thought not good to take with them him who withdrew from them from Pamphylia, and went not with them to the work.

³⁸Aga Paulus pidas õigeks mitte võtta enesega kaasa teda, kes neist Pamfüülias oli lahkunud ega olnud nendega koos tööle läinud.

³⁹And there arose a sharp contention, so that they parted asunder one from the other, and Barnabas took Mark with him, and sailed away unto Cyprus;

³⁹Sellest tekkis nii suur tüli, et nad teineteisest lahkusid. Barnabas võttis enesega Markuse ja purjetas Küprosele.

⁴⁰but Paul choose Silas, and went forth, being commended by the brethren to the grace of the Lord.

⁴⁰Paulus valis aga Siilase ja läks teele, ning vennad andsid ta Issanda armu hooleks.

⁴¹And he went through Syria and Cilicia, confirming the churches.

⁴¹Ja ta käis läbi Süüria- ja Kiliikiamaa, kinnitades kogudusi.