¹After these things he departed from Athens, and came to Corinth.

¹Pärast seda lahkus Paulus Ateenast ja tuli Korintosesse.

²And he found a certain Jew named Aquila, a man of Pontus by race, lately come from Italy, with his wife Priscilla, because Claudius had commanded all the Jews to depart from Rome: and he came unto them;

²Ja ta leidis juudi, Akvila nimi, Pontosest pärit, kes oli hiljuti tulnud Itaaliast koos oma naise Priskillaga, kuna keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli Paulus.

³and because he was of the same trade, he abode with them, and they wrought, for by their trade they were tentmakers.

³Ja et tal oli nendega sama amet, siis ta jäi nende juurde ja nad tegid koos tööd. Nad olid elukutse poolest telgitegijad.

⁴And he reasoned in the synagogue every sabbath, and persuaded Jews and Greeks.

⁴Igal hingamispäeval Paulus arutles ja väitles sünagoogis, püüdes veenda nii juute kui ka kreeklasi.

⁵But when Silas and Timothy came down from Macedonia, Paul was constrained by the word, testifying to the Jews that Jesus was the Christ.

⁵Kui aga Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna tulid, pühendus Paulus täielikult sõna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.

⁶And when they opposed themselves and blasphemed, he shook out his raiment and said unto them, Your blood [be] upon your own heads; I am clean: from henceforth I will go unto the Gentiles.

⁶Aga kui need talle vastu panid ja pilkasid, raputas ta tolmu oma rõivastelt ja ütles neile: 'Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas! Nüüdsest peale lähen ma paganate juurde.'

⁷And he departed thence, and went into the house of a certain man named Titus Justus, one that worshipped God, whose house joined hard to the synagogue.

⁷Ja ta lahkus nende seast ja tuli ühe jumalakartliku mehe kotta, Titius Justus nimi, kelle koda külgnes sünagoogiga.

⁸And Crispus, the ruler of the synagogue, believed in the Lord with all his house; and many of the Corinthians hearing believed, and were baptized.

⁸Sünagoogi ülem Krispus hakkas kogu oma perega uskuma Issandat ja palju korintlasi hakkas Paulust kuulates uskuma ning nad ristiti.

⁹And the Lord said unto Paul in the night by a vision, Be not afraid, but speak and hold not thy peace:

⁹Aga Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: 'Ära karda, vaid räägi, ja ära ole vait!

¹⁰for I am with thee, and no man shall set on thee to harm thee: for I have much people in this city.

¹⁰Sest mina olen sinuga ja keegi ei tule sinu kallale sulle kurja tegema, sest mul on palju rahvast siin linnas.'

¹¹And he dwelt [there] a year and six months, teaching the word of God among them.

¹¹Siis ta peatus seal ühe aasta ja kuus kuud, õpetades nende seas Jumala sõna.

¹²But when Gallio was proconsul of Achaia, the Jews with one accord rose up against Paul and brought him before the judgment-seat,

¹²Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid üksmeelselt Pauluse vastu, viisid ta kohtujärje ette

¹³saying, This man persuadeth men to worship God contrary to the law.

¹³ja ütlesid: 'Tema meelitab inimesi Jumalat teenima Moosese Seaduse vastaselt.'

¹⁴But when Paul was about to open his mouth, Gallio said unto the Jews, If indeed it were a matter of wrong or of wicked villany, O ye Jews, reason would that I should bear with you:

¹⁴Aga kui Paulus tahtis oma suu avada, lausus Gallio juutidele: 'Kui see oleks mõni ebaõiglus või kuritöö, oh juudid, siis ma peaksin muidugi teie kaebuse ära kuulama.

¹⁵but if they are questions about words and names and your own law, look to it yourselves; I am not minded to be a judge of these matters.

¹⁵Aga kui need on vaidlusküsimused õpetuse ja nimede ja teie Seaduse pärast, siis katsuge ise toime tulla. Neis asjus ei taha mina olla kohtumõistja.'

¹⁶And he drove them from the judgment-seat.

¹⁶Ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.

¹⁷And they all laid hold on Sosthenes, the ruler of the synagogue, and beat him before the judgment-seat. And Gallio cared for none of these things.

¹⁷Aga nemad kõik haarasid kinni sünagoogi ülemast Soostenesest ja peksid teda kohtujärje ees. Gallio ei hoolinud aga sellest vähimatki.

¹⁸And Paul, having tarried after this yet many days, took his leave of the brethren, and sailed thence for Syria, and with him Priscilla and Aquila: having shorn his head in Cenchreae; for he had a vow.

¹⁸Paulus jäi sinna veel mitmeks päevaks. Siis ta jättis vennad jumalaga ja purjetas koos Priskilla ja Akvilaga Süüriasse. Kenkreas oli ta lasknud oma juuksed maha lõigata, sest ta oli andnud tõotuse.

¹⁹And they came to Ephesus, and he left them there: but he himself entered into the synagogue, and reasoned with the Jews.

¹⁹Nad saabusid Efesosse ja ta jättis nad sinna. Ta ise läks aga sünagoogi ning arutles ja väitles juutidega.

²⁰And when they asked him to abide a longer time, he consented not;

²⁰Aga kui nood palusid teda jääda kauemaks, siis Paulus ei olnud nõus,

²¹but taking his leave of them, and saying, I will return again unto you if God will, he set sail from Ephesus.

²¹vaid jättis nad jumalaga ja ütles: 'Ma tulen tagasi teie juurde, kui Jumal tahab.' Ja ta purjetas Efesosest ära.

²²And when he had landed at Caesarea, he went up and saluted the church, and went down to Antioch.

²²Kui nad maabusid Kaisareas, läks ta Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks edasi Antiookiasse.

²³And having spent some time [there], he departed, and went through the region of Galatia, and Phrygia, in order, establishing all the disciples.

²³Kui ta oli seal mõnda aega olnud, läks ta ära ja käis järjest läbi Galaatia maakonna ja Früügia, kinnitades kõiki jüngreid.

²⁴Now a certain Jew named Apollos, an Alexandrian by race, an eloquent man, came to Ephesus; and he was mighty in the scriptures.

²⁴Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast pärit, vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.

²⁵This man had been instructed in the way of the Lord; and being fervent in spirit, he spake and taught accurately the things concerning Jesus, knowing only the baptism of John:

²⁵Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ja vaimult keevalisena ta rääkis ja õpetas täpselt Jeesusest, aga teadis ainult Johannese ristimist.

²⁶and he began to speak boldly in the synagogue. But when Priscilla and Aquila heard him, they took him unto them, and expounded unto him the way of God more accurately.

²⁶Tema hakkas siis julgesti sünagoogis kõnelema. Kui aga Priskilla ja Akvila teda kuulsid, võtsid nad ta enda juurde ja seletasid talle Jumala tee täpsemini ära.

²⁷And when he was minded to pass over into Achaia, the brethren encouraged him, and wrote to the disciples to receive him: and when he was come, he helped them much that had believed through grace;

²⁷Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, kirjutasid vennad teda julgustades jüngritele, et nad ta vastu võtaksid. Kui Apollos sinna jõudis, siis ta tõi palju kasu neile, kes olid hakanud uskuma armu läbi.

²⁸for he powerfully confuted the Jews, [and that] publicly, showing by the scriptures that Jesus was the Christ.

²⁸Sest ta kummutas osavalt juutide väited, näidates avalikult Pühakirjast, et Jeesus on Messias.