¹And when the day of Pentecost was now come, they were all together in one place.

¹Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.

²And suddenly there came from heaven a sound as of the rushing of a mighty wind, and it filled all the house where they were sitting.

²Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.

³And there appeared unto them tongues parting asunder, like as of fire; and it sat upon each one of them.

³Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.

⁴And they were all filled with the Holy Spirit, and began to speak with other tongues, as the Spirit gave them utterance.

⁴Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

⁵Now there were dwelling at Jerusalem Jews, devout men, from every nation under heaven.

⁵Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.

⁶And when this sound was heard, the multitude came together, and were confounded, because that every man heard them speaking in his own language.

⁶Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.

⁷And they were all amazed and marvelled, saying, Behold, are not all these that speak Galilaeans?

⁷Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: 'Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?

⁸And how hear we, every man in our own language wherein we were born?

⁸Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?

⁹Parthians and Medes and Elamites, and the dwellers in Mesopotamia, in Judaea and Cappadocia, in Pontus and Asia,

⁹Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,

¹⁰in Phrygia and Pamphylia, in Egypt and the parts of Libya about Cyrene, and sojourners from Rome, both Jews and proselytes,

¹⁰Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,

¹¹Cretans and Arabians, we hear them speaking in our tongues the mighty works of God.

¹¹juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?'

¹²And they were all amazed, and were perplexed, saying one to another, What meaneth this?

¹²Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: 'Mis see küll peab olema?'

¹³But others mocking said, They are filled with new wine.

¹³Mõned aga ütlesid pilgates: 'Nad on täis magusat veini!'

¹⁴But Peter, standing up with the eleven, lifted up his voice, and spake forth unto them, [saying], Ye men of Judaea, and all ye that dwell at Jerusalem, be this known unto you, and give ear unto my words.

¹⁴Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: 'Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu sõnu!

¹⁵For these are not drunken, as ye suppose; seeing it is [but] the third hour of the day.

¹⁵Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.

¹⁶but this is that which hath been spoken through the prophet Joel:

¹⁶Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

¹⁷And it shall be in the last days, saith God, I will pour forth of my Spirit upon all flesh: And your sons and your daughters shall prophesy, And your young men shall see visions, And your old men shall dream dreams:

¹⁷'Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,

¹⁸Yea and on my servants and on my handmaidens in those days Will I pour forth of my Spirit; and they shall prophesy.

¹⁸ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,

¹⁹And I will show wonders in the heaven above, And signs on the earth beneath; Blood, and fire, and vapor of smoke:

¹⁹ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.

²⁰The sun shall be turned into darkness, And the moon into blood, Before the day of the Lord come, That great and notable [day].

²⁰Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.

²¹And it shall be, that whosoever shall call on the name of the Lord shall be saved.

²¹Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.'

²²Ye men of Israel, hear these words: Jesus of Nazareth, a man approved of God unto you by mighty works and wonders and signs which God did by him in the midst of you, even as ye yourselves know;

²²Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,

²³him, being delivered up by the determinate counsel and foreknowledge of God, ye by the hand of lawless men did crucify and slay:

²³tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.

²⁴whom God raised up, having loosed the pangs of death: because it was not possible that he should be holden of it.

²⁴Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.

²⁵For David saith concerning him, I beheld the Lord always before my face; For he is on my right hand, that I should not be moved:

²⁵Taavet ütleb tema kohta: 'Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.

²⁶Therefore my heart was glad, and my tongue rejoiced; Moreover my flesh also shall dwell in hope:

²⁶Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,

²⁷Because thou wilt not leave my soul unto Hades, Neither wilt thou give thy Holy One to see corruption.

²⁷sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.

²⁸Thou madest known unto me the ways of life; Thou shalt make me full of gladness with thy countenance.

²⁸Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.'

²⁹Brethren, I may say unto you freely of the patriarch David, that he both died and was buried, and his tomb is with us unto this day.

²⁹Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.

³⁰Being therefore a prophet, and knowing that God had sworn with an oath to him, that of the fruit of his loins he would set [one] upon his throne;

³⁰Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,

³¹he foreseeing [this] spake of the resurrection of the Christ, that neither was he left unto Hades, nor did his flesh see corruption.

³¹siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: 'Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.'

³²This Jesus did God raise up, whereof we all are witnesses.

³²Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.

³³Being therefore by the right hand of God exalted, and having received of the Father the promise of the Holy Spirit, he hath poured forth this, which ye see and hear.

³³Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.

³⁴For David ascended not into the heavens: but he saith himself, The Lord said unto my Lord, Sit thou on my right hand,

³⁴Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: 'Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

³⁵Till I make thine enemies the footstool of thy feet.

³⁵kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!'

³⁶Let all the house of Israel therefore know assuredly, that God hath made him both Lord and Christ, this Jesus whom ye crucified.

³⁶Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!'

³⁷Now when they heard [this,] they were pricked in their heart, and said unto Peter and the rest of the apostles, Brethren, what shall we do?

³⁷Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: 'Mida me peame tegema, mehed-vennad?'

³⁸And Peter [said] unto them, Repent ye, and be baptized every one of you in the name of Jesus Christ unto the remission of your sins; and ye shall receive the gift of the Holy Spirit.

³⁸Aga Peetrus ütles neile: 'Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.

³⁹For to you is the promise, and to your children, and to all that are afar off, [even] as many as the Lord our God shall call unto him.

³⁹Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.'

⁴⁰And with many other words he testified, and exhorted them, saying, Save yourselves from this crooked generation.

⁴⁰Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: 'Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!'

⁴¹They then that received his word were baptized: and there were added [unto them] in that day about three thousand souls.

⁴¹Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.

⁴²And they continued stedfastly in the apostles' teaching and fellowship, in the breaking of bread and the prayers.

⁴²Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

⁴³And fear came upon every soul: and many wonders and signs were done through the apostles.

⁴³Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.

⁴⁴And all that believed were together, and had all things common;

⁴⁴Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.

⁴⁵and they sold their possessions and goods, and parted them to all, according as any man had need.

⁴⁵Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.

⁴⁶And day by day, continuing stedfastly with one accord in the temple, and breaking bread at home, they took their food with gladness and singleness of heart,

⁴⁶Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega,

⁴⁷praising God, and having favor with all the people. And the Lord added to them day by day those that were saved.

⁴⁷kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.