¹And after the uproar ceased, Paul having sent for the disciples and exhorted them, took leave of them, and departed to go into Macedonia.

¹Kui nüüd lärm oli vaibunud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, ja neid julgustades jättis nad jumalaga ning asus teele Makedooniasse.

²And when he had gone through those parts, and had given them much exhortation, he came into Greece.

²Ta käis läbi sealsed maakohad ja rääkis kogudustele palju julgustussõnu. Siis ta tuli Kreekamaale

³And when he had spent three months [there,] and a plot was laid against him by Jews as he was about to set sail for Syria, he determined to return through Macedonia.

³ja veetis seal kolm kuud. Kuna juudid alustasid ta vastu salasepitsust, sellal kui tema valmistus minema meritsi Süüriasse, siis ta võttis nõuks tagasi pöörduda Makedoonia kaudu.

⁴And there accompanied him as far as Asia, Sopater of Beroea, [the son] of Pyrrhus; and of the Thessalonians, Aristarchus and Secundus; and Gaius of Derbe, and Timothy; and of Asia, Tychicus and Trophimus.

⁴Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklased Aristarhos ja Sekundus, derbelane Gaius ning Timoteos ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.

⁵But these had gone before, and were waiting for us at Troas.

⁵Nemad läksid ette ja ootasid meid Troases.

⁶And we sailed away from Philippi after the days of unleavened bread, and came unto them to Troas in five days, where we tarried seven days.

⁶Meie aga purjetasime pärast hapnemata leibade päevi Filippist ära ja jõudsime viiendal päeval nende juurde Troasesse, kus me viibisime seitse päeva.

⁷And upon the first day of the week, when we were gathered together to break bread, Paul discoursed with them, intending to depart on the morrow; and prolonged his speech until midnight.

⁷Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni.

⁸And there were many lights in the upper chamber where we were gathered together.

⁸Ülemises toas, kuhu me olime kogunenud, põles hulk lampe.

⁹And there sat in the window a certain young man named Eutychus, borne down with deep sleep; and as Paul discoursed yet longer, being borne down by his sleep he fell down from the third story, and was taken up dead.

⁹Aga üks noormees, Eutühhos nimi, istus aknalaual, ja kui Paulus pikalt arutles, jäi ta raskelt magama. Magades kukkus ta kolmandalt korruselt alla ning tõsteti üles surnuna.

¹⁰And Paul went down, and fell on him, and embracing him said, Make ye no ado; for his life is in him.

¹⁰Aga Paulus läks alla ja heitis ennast tema peale, haaras ta ümbert kinni ja ütles: 'Ärge käratsege, tal on ju hing sees!'

¹¹And when he was gone up, and had broken the bread, and eaten, and had talked with them a long while, even till break of day, so he departed.

¹¹Siis ta läks jälle üles ja murdis leiba ja sõi ning kõneles kaua, kuni koiduni. Siis asus Paulus teele,

¹²And they brought the lad alive, and were not a little comforted.

¹²aga poiss viidi ära elusana ja oldi suuresti lohutatud.

¹³But we going before to the ship set sail for Assos, there intending to take in Paul: for so had he appointed, intending himself to go by land.

¹³Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse pardale võtma, sest nõnda oli ta käskinud, kuna ta ise tahtis sinna tulla jalgsi.

¹⁴And when he met us at Assos, we took him in, and came to Mitylene.

¹⁴Kui ta nüüd meiega Assoses kokku sai, võtsime ta pardale ja tulime Mitüleenesse.

¹⁵And sailing from thence, we came the following day over against Chios; and the next day we touched at Samos; and the day after we came to Miletus.

¹⁵Sealt me purjetasime järgmisel päeval edasi ja jõudsime Kiose saarega kohakuti, teisel päeval aga sõitsime Samose saareni ja sellele järgneval päeval saabusime Mileetosesse.

¹⁶For Paul had determined to sail past Ephesus, that he might not have to spend time in Asia; for he was hastening, if it were possible for him, to be at Jerusalem the day of Pentecost.

¹⁶Sest Paulus oli otsustanud Efesosest mööda purjetada, et tal ei tuleks Aasias aega raisata; ta ju kiirustas, et võimaluse korral nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.

¹⁷And from Miletus he sent to Ephesus, and called to him the elders of the church.

¹⁷Mileetosest saatis Paulus sõna Efesosse ja kutsus kogudusevanemad enese juurde.

¹⁸And when they were come to him, he said unto them, Ye yourselves know, from the first day that I set foot in Asia, after what manner I was with you all the time,

¹⁸Kui need tema juurde jõudsid, ütles Paulus neile: 'Te teate, kuidas alates esimesest päevast, mil ma Aasiasse tulin, ma kogu selle aja teie juures olen käitunud,

¹⁹serving the Lord with all lowliness of mind, and with tears, and with trials which befell me by the plots of the Jews;

¹⁹teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid juutide salasepitsuste tõttu,

²⁰how I shrank not from declaring unto you anything that was profitable, and teaching you publicly, and from house to house,

²⁰kuidas ma ei ole teie eest pidanud salajas midagi teile tarvilikku, vaid olen seda kuulutanud ja teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda.

²¹testifying both to Jews and to Greeks repentance toward God, and faith toward our Lord Jesus Christ.

²¹Ma tunnistasin nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.

²²And now, behold, I go bound in the spirit unto Jerusalem, not knowing the things that shall befall me there:

²²Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma, teadmata, mis mulle seal võib juhtuda

²³save that the Holy Spirit testifieth unto me in every city, saying that bonds and afflictions abide me.

²³peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused.

²⁴But I hold not my life of any account as dear unto myself, so that I may accomplish my course, and the ministry which I received from the Lord Jesus, to testify the gospel of the grace of God.

²⁴Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.

²⁵And now, behold, I know that ye all, among whom I went about preaching the kingdom, shall see my face no more.

²⁵Ja nüüd, vaata, ma tean, et mitte keegi teist, kelle keskel käies ma olen kuulutanud Jumala riigist, ei saa enam kunagi näha minu palet.

²⁶Wherefore I testify unto you this day, that I am pure from the blood of all men.

²⁶Seepärast ma tunnistan teile tänasel päeval, et mina olen puhas kõikide verest!

²⁷For I shrank not from declaring unto you the whole counsel of God.

²⁷Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.

²⁸Take heed unto yourselves, and to all the flock, in which the Holy Spirit hath made you bishops, to feed the church of the Lord which he purchased with his own blood.

²⁸Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.

²⁹I know that after my departing grievous wolves shall enter in among you, not sparing the flock;

²⁹Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,

³⁰and from among your own selves shall men arise, speaking perverse things, to draw away the disciples after them.

³⁰ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.

³¹Wherefore watch ye, remembering that by the space of three years I ceased not to admonish every one night and day with tears.

³¹Seepärast valvake ja pidage meeles, et ma kolm aastat, ööd ja päevad, ei ole lakanud pisarsilmil igaühte manitsemast.

³²And now I commend you to God, and to the word of his grace, which is able to build [you] up, and to give [you] the inheritance among all them that are sanctified.

³²Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.

³³I coveted no man's silver, or gold, or apparel.

³³Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.

³⁴Ye yourselves know that these hands ministered unto my necessities, and to them that were with me.

³⁴Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.

³⁵In all things I gave you an example, that so laboring ye ought to help the weak, and to remember the words of the Lord Jesus, that he himself said, It is more blessed to give than to receive.

³⁵Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: 'Õndsam on anda kui võtta!''

³⁶And when he had thus spoken, he kneeled down and prayed with them all.

³⁶Ja kui ta seda oli öelnud, laskus ta põlvili ja palvetas koos nende kõikidega.

³⁷And they all wept sore, and fell on Paul's neck and kissed him,

³⁷Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja kallistasid Paulust ning andsid talle suud.

³⁸sorrowing most of all for the word which he had spoken, that they should behold his face no more. And they brought him on his way unto the ship.

³⁸Kõige rohkem tegi neile haiget see, mis ta oli öelnud, et nad ei saavat enam kunagi tema palet näha. Siis nad saatsid ta laevale.