¹Comfort ye, comfort ye my people, saith your God.

¹Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal.

²Speak ye comfortably to Jerusalem; and cry unto her, that her warfare is accomplished, that her iniquity is pardoned, that she hath received of Jehovah's hand double for all her sins.

²Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest.

³The voice of one that crieth, Prepare ye in the wilderness the way of Jehovah; make level in the desert a highway for our God.

³Hüüdja hääl: 'Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale!

⁴Every valley shall be exalted, and every mountain and hill shall be made low; and the uneven shall be made level, and the rough places a plain:

⁴Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks!

⁵and the glory of Jehovah shall be revealed, and all flesh shall see it together; for the mouth of Jehovah hath spoken it.

⁵Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud.'

⁶The voice of one saying, Cry. And one said, What shall I cry? All flesh is grass, and all the goodliness thereof is as the flower of the field.

⁶Hääl ütleb: 'Kuuluta!' Ja teine kostab: 'Mida ma pean kuulutama?' 'Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal.

⁷The grass withereth, the flower fadeth, because the breath of Jehovah bloweth upon it; surely the people is grass.

⁷Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti, rahvas on nagu rohi.

⁸The grass withereth, the flower fadeth; but the word of our God shall stand forever.

⁸Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.'

⁹O thou that tellest good tidings to Zion, get thee up on a high mountain; O thou that tellest good tidings to Jerusalem, lift up thy voice with strength; lift it up, be not afraid; say unto the cities of Judah, Behold, your God!

⁹Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: 'Vaata, teie Jumal!'

¹⁰Behold, the Lord Jehovah will come as a mighty one, and his arm will rule for him: Behold, his reward is with him, and his recompense before him.

¹⁰Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.

¹¹He will feed his flock like a shepherd, he will gather the lambs in his arm, and carry them in his bosom, [and] will gently lead those that have their young.

¹¹Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.

¹²Who hath measured the waters in the hollow of his hand, and meted out heaven with the span, and comprehended the dust of the earth in a measure, and weighed the mountains in scales, and the hills in a balance?

¹²Kes on mõõtnud pihuga vee? Või määranud vaksaga taeva? Või kogunud vakaga maa põrmu? Või vaaginud margapuuga mäed ja kaalukaussidega künkad?

¹³Who hath directed the Spirit of Jehovah, or being his counsellor hath taught him?

¹³Kes on juhatanud Issanda Vaimu või teda õpetanud tema nõuandjana?

¹⁴With whom took he counsel, and who instructed him, and taught him in the path of justice, and taught him knowledge, and showed to him the way of understanding?

¹⁴Kellega on ta nõu pidanud, et see annaks temale arusaamise ja õpetaks õiguse rada, õpetaks temale tarkust ja teeks teatavaks mõistuse tee?

¹⁵Behold, the nations are as a drop of a bucket, and are accounted as the small dust of the balance: Behold, he taketh up the isles as a very little thing.

¹⁵Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel. Vaata, ta tõstab saared üles kui tolmukübemed.

¹⁶And Lebanon is not sufficient to burn, nor the beasts thereof sufficient for a burnt-offering.

¹⁶Ja Liibanonist ei jätku tulepuudeks ega selle loomadest põletusohvriks.

¹⁷All the nations are as nothing before him; they are accounted by him as less than nothing, and vanity.

¹⁷Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski, ta peab neid vähemaks kui olematus ja tühjus.

¹⁸To whom then will ye liken God? or what likeness will ye compare unto him?

¹⁸Kellega te siis võrdlete Jumalat ja missuguse kujutise võiksite temast teha?

¹⁹The image, a workman hath cast [it], and the goldsmith overlayeth it with gold, and casteth [for it] silver chains.

¹⁹Jumalakuju? Selle valab valaja. Ja kullassepp kuldab selle üle ning sepistab sellele hõbekette.

²⁰He that is too impoverished for [such] an oblation chooseth a tree that will not rot; he seeketh unto him a skilful workman to set up a graven image, that shall not be moved.

²⁰Kes on vaene selleks andi andma, valib kõdunematu puu, otsib enesele osava meistri, et see valmistaks kõikumatu kuju.

²¹Have ye not known? have yet not heard? hath it not been told you from the beginning? have ye not understood from the foundations of the earth?

²¹Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas te ei ole taibanud maailma alustest,

²²[It is] he that sitteth above the circle of the earth, and the inhabitants thereof are as grasshoppers; that stretcheth out the heavens as a curtain, and spreadeth them out as a tent to dwell in;

²²et see on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud; kes laotab taevad laiali kui loori ja venitab neid otsekui telki selles elamiseks;

²³that bringeth princes to nothing; that maketh the judges of the earth as vanity.

²³kes ei pane aukandjaid mikski ja teeb tühiseks maa kohtumõistjad?

²⁴Yea, they have not been planted; yea, they have not been sown; yea, their stock hath not taken root in the earth: moreover he bloweth upon them, and they wither, and the whirlwind taketh them away as stubble.

²⁴Vaevalt on nad istutatud, vaevalt on nad külvatud, vaevalt on nende tüvi maas juurdunud, kui ta juba puhub nende peale ja nad kuivavad ning tuulekeeris puhub nad ära kui kõrred.

²⁵To whom then will ye liken me, that I should be equal [to him]? saith the Holy One.

²⁵Kellega te siis võrdlete mind ja kelle sarnane ma olen? ütleb see, kes on Püha.

²⁶Lift up your eyes on high, and see who hath created these, that bringeth out their host by number; he calleth them all by name; by the greatness of his might, and for that he is strong in power, not one is lacking.

²⁶Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi. Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu ei puudu neist ainsatki.

²⁷Why sayest thou, O Jacob, and speakest, O Israel, My way is hid from Jehovah, and the justice [due] to me is passed away from my God?

²⁷Mispärast ütled sina, Jaakob, ja räägid sina, Iisrael: 'Minu tee on varjul Issanda eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?'

²⁸Hast thou not known? hast thou not heard? The everlasting God, Jehovah, the Creator of the ends of the earth, fainteth not, neither is weary; there is no searching of his understanding.

²⁸Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Issand, on maailma äärte Looja; tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu.

²⁹He giveth power to the faint; and to him that hath no might he increaseth strength.

²⁹Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu.

³⁰Even the youths shall faint and be weary, and the young men shall utterly fall:

³⁰Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad,

³¹but they that wait for Jehovah shall renew their strength; they shall mount up with wings as eagles; they shall run, and not be weary; they shall walk, and not faint.

³¹aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.