¹Now on the first [day] of the week cometh Mary Magdalene early, while it was yet dark, unto the tomb, and seeth the stone taken away from the tomb.

¹Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.

²She runneth therefore, and cometh to Simon Peter, and to the other disciple whom Jesus loved, and saith unto them, They have taken away the Lord out of the tomb, and we know not where they have laid him.

²Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: 'Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.'

³Peter therefore went forth, and the other disciple, and they went toward the tomb.

³Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.

⁴And they ran both together: and the other disciple outran Peter, and came first to the tomb;

⁴Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.

⁵and stooping and looking in, he seeth the linen cloths lying; yet entered he not in.

⁵Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.

⁶Simon Peter therefore also cometh, following him, and entered into the tomb; and he beholdeth the linen cloths lying,

⁶Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu

⁷and the napkin, that was upon his head, not lying with the linen cloths, but rolled up in a place by itself.

⁷ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.

⁸Then entered in therefore the other disciple also, who came first to the tomb, and he saw, and believed.

⁸Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.

⁹For as yet they knew not the scripture, that he must rise from the dead.

⁹Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.

¹⁰So the disciples went away again unto their own home.

¹⁰Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

¹¹But Mary was standing without at the tomb weeping: so, as she wept, she stooped and looked into the tomb;

¹¹Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda

¹²and she beholdeth two angels in white sitting, one at the head, and one at the feet, where the body of Jesus had lain.

¹²ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,

¹³And they say unto her, Woman, why weepest thou? She saith unto them, Because they have taken away my Lord, and I know not where they have laid him.

¹³ja need ütlesid talle: 'Naine, miks sa nutad?' Tema vastas neile: 'Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.'

¹⁴When she had thus said, she turned herself back, and beholdeth Jesus standing, and knew not that it was Jesus.

¹⁴Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.

¹⁵Jesus saith unto her, Woman, why weepest thou? whom seekest thou? She, supposing him to be the gardener, saith unto him, Sir, if thou hast borne him hence, tell me where thou hast laid him, and I will take him away.

¹⁵Jeesus ütles talle: 'Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?' Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: 'Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära.'

¹⁶Jesus saith unto her, Mary. She turneth herself, and saith unto him in Hebrew, Rabboni; which is to say, Teacher.

¹⁶Ja Jeesus ütles talle: 'Maarja!' Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: 'Rabbuuni', see tähendab 'Õpetaja'.

¹⁷Jesus saith to her, Touch me not; for I am not yet ascended unto the Father: but go unto my brethren, and say to them, I ascend unto my Father and your Father, and my God and your God.

¹⁷Jeesus ütles talle: 'Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde.'

¹⁸Mary Magdalene cometh and telleth the disciples, I have seen the Lord; and [that] he had said these things unto her.

¹⁸Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: 'Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle.'

¹⁹When therefore it was evening, on that day, the first [day] of the week, and when the doors were shut where the disciples were, for fear of the Jews, Jesus came and stood in the midst, and saith unto them, Peace [be] unto you.

¹⁹Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: 'Rahu teile!'

²⁰And when he had said this, he showed unto them his hands and his side. The disciples therefore were glad, when they saw the Lord.

²⁰Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.

²¹Jesus therefore said to them again, Peace [be] unto you: as the Father hath sent me, even so send I you.

²¹Jeesus ütles nüüd neile taas: 'Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.'

²²And when he had said this, he breathed on them, and saith unto them, Receive ye the Holy Spirit:

²²Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: 'Võtke vastu Püha Vaim!

²³whose soever sins ye forgive, they are forgiven unto them; whose soever [sins] ye retain, they are retained.

²³Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.'

²⁴But Thomas, one of the twelve, called Didymus, was not with them when Jesus came.

²⁴Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.

²⁵The other disciples therefore said unto him, We have seen the Lord. But he said unto them, Except I shall see in his hands the print of the nails, and put my hand into his side, I will not believe.

²⁵Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: 'Meie oleme näinud Issandat.' Aga tema ütles neile: 'Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!'

²⁶And after eight days again his disciples were within, and Thomas with them. Jesus cometh, the doors being shut, and stood in the midst, and said, Peace [be] unto you.

²⁶Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: 'Rahu teile!'

²⁷Then saith he to Thomas, Reach hither thy finger, and see my hands; and reach [hither] thy hand, and put it into my side: and be not faithless, but believing.

²⁷Seejärel ta ütles Toomale: 'Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!'

²⁸Thomas answered and said unto him, My Lord and my God.

²⁸Toomas vastas talle: 'Minu Issand ja minu Jumal!'

²⁹Jesus saith unto him, Because thou hast seen me, thou hast believed: blessed [are] they that have not seen, and [yet] have believed.

²⁹Jeesus ütles talle: 'Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.'

³⁰Many other signs therefore did Jesus in the presence of the disciples, which are not written in this book:

³⁰Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud,

³¹but these are written, that ye may believe that Jesus is the Christ, the Son of God; and that believing ye may have life in his name.

³¹aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.