¹Remember, O Jehovah, what is come upon us: Behold, and see our reproach.

¹Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!

²Our inheritance is turned unto strangers, Our houses unto aliens.

²Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.

³We are orphans and fatherless; Our mothers are as widows.

³Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.

⁴We have drunken our water for money; Our wood is sold unto us.

⁴Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.

⁵Our pursuers are upon our necks: We are weary, and have no rest.

⁵Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.

⁶We have given the hand to the Egyptians, And to the Assyrians, to be satisfied with bread.

⁶Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.

⁷Our fathers sinned, and are not; And we have borne their iniquities.

⁷Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.

⁸Servants rule over us: There is none to deliver us out of their hand.

⁸Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.

⁹We get our bread at the peril of our lives, Because of the sword of the wilderness.

⁹Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.

¹⁰Our skin is black like an oven, Because of the burning heat of famine.

¹⁰Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.

¹¹They ravished the women in Zion, The virgins in the cities of Judah.

¹¹Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.

¹²Princes were hanged up by their hand: The faces of elders were not honored.

¹²Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.

¹³The young men bare the mill; And the children stumbled under the wood.

¹³Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.

¹⁴The elders have ceased from the gate, The young men from their music.

¹⁴Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.

¹⁵The joy of our heart is ceased; Our dance is turned into mourning.

¹⁵On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.

¹⁶The crown is fallen from our head: Woe unto us! for we have sinned.

¹⁶Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!

¹⁷For this our heart is faint; For these things our eyes are dim;

¹⁷Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,

¹⁸For the mountain of Zion, which is desolate: The foxes walk upon it.

¹⁸Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.

¹⁹Thou, O Jehovah, abidest for ever; Thy throne is from generation to generation.

¹⁹Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.

²⁰Wherefore dost thou forget us for ever, [And] forsake us so long time?

²⁰Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?

²¹Turn thou us unto thee, O Jehovah, and we shall be turned; Renew our days as of old.

²¹Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!

²²But thou hast utterly rejected us; Thou art very wroth against us.

²²Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?