¹And when they draw nigh unto Jerusalem, unto Bethphage and Bethany, at the mount of Olives, he sendeth two of his disciples,

¹Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest

²and saith unto them, Go your way into the village that is over against you: and straightway as ye enter into it, ye shall find a colt tied, whereon no man ever yet sat; loose him, and bring him.

²ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!

³And if any one say unto you, Why do ye this? say ye, The Lord hath need of him; and straightway he will send him back hither.

³Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!'

⁴And they went away, and found a colt tied at the door without in the open street; and they loose him.

⁴Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.

⁵And certain of them that stood there said unto them, What do ye, loosing the colt?

⁵Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: 'Mis te teete, et päästate sälu lahti?'

⁶And they said unto them even as Jesus had said: and they let them go.

⁶Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.

⁷And they bring the colt unto Jesus, and cast on him their garments; and he sat upon him.

⁷Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.

⁸And many spread their garments upon the way; and others branches, which they had cut from the fields.

⁸Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.

⁹And they that went before, and they that followed, cried, Hosanna; Blessed [is] he that cometh in the name of the Lord:

⁹Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!

¹⁰Blessed [is] the kingdom that cometh, [the kingdom] of our father David: Hosanna in the highest.

¹⁰Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!'

¹¹And he entered into Jerusalem, into the temple; and when he had looked round about upon all things, it being now eventide, he went out unto Bethany with the twelve.

¹¹Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.

¹²And on the morrow, when they were come out from Bethany, he hungered.

¹²Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga

¹³And seeing a fig tree afar off having leaves, he came, if haply he might find anything thereon: and when he came to it, he found nothing but leaves; for it was not the season of figs.

¹³ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.

¹⁴And he answered and said unto it, No man eat fruit from thee henceforward for ever. And his disciples heard it.

¹⁴Ja Jeesus ütles puule: 'Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!' Ja ta jüngrid kuulsid seda.

¹⁵And they come to Jerusalem: and he entered into the temple, and began to cast out them that sold and them that bought in the temple, and overthrew the tables of the money-changers, and the seats of them that sold the doves;

¹⁵Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid

¹⁶and he would not suffer that any man should carry a vessel through the temple.

¹⁶ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.

¹⁷And he taught, and said unto them, Is it not written, My house shall be called a house of prayer for all the nations? but ye have made it a den of robbers.

¹⁷Ja ta õpetas ja kõneles neile: 'Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!'

¹⁸And the chief priests and the scribes heard it, and sought how they might destroy him: for they feared him, for all the multitude was astonished at his teaching.

¹⁸Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.

¹⁹And every evening he went forth out of the city.

¹⁹Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.

²⁰And as they passed by in the morning, they saw the fig tree withered away from the roots.

²⁰Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat.

²¹And Peter calling to remembrance saith unto him, Rabbi, behold, the fig tree which thou cursedst is withered away.

²¹Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: 'Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!'

²²And Jesus answering saith unto them, Have faith in God.

²²Ja Jeesus vastas neile: 'Olgu teil usku Jumalasse!

²³Verily I say unto you, Whosoever shall say unto this mountain, Be thou taken up and cast into the sea; and shall not doubt in his heart, but shall believe that what he saith cometh to pass; he shall have it.

²³Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: 'Kerki ja kukuta end merre!' ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!

²⁴Therefore I say unto you, All things whatsoever ye pray and ask for, believe that ye receive them, and ye shall have them.

²⁴Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!

²⁵And whensoever ye stand praying, forgive, if ye have aught against any one; that your Father also who is in heaven may forgive you your trespasses.

²⁵Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.

²⁶[But if ye do not forgive, neither will your Father who is in heaven forgive your trespasses.]

²⁶[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]'

²⁷And they come again to Jerusalem: and as he was walking in the temple, there come to him the chief priests, and the scribes, and the elders;

²⁷Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde

²⁸and they said unto him, By what authority doest thou these things? or who gave thee this authority to do these things?

²⁸ja ütlesid talle: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?'

²⁹And Jesus said unto them, I will ask of you one question, and answer me, and I will tell you by what authority I do these things.

²⁹Aga Jeesus ütles neile: 'Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.

³⁰The baptism of John, was it from heaven, or from men? answer me.

³⁰Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!'

³¹And they reasoned with themselves, saying, If we shall say, From heaven; He will say, Why then did ye not believe him?

³¹Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

³²But should we say, From men--they feared the people: for all verily held John to be a prophet.

³²Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.

³³And they answered Jesus and say, We know not. And Jesus saith unto them, Neither tell I you by what authority I do these things.

³³Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Ja Jeesus ütles neile: 'Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.'