¹Then there come to Jesus from Jerusalem Pharisees and scribes, saying,

¹Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid:

²Why do thy disciples transgress the tradition of the elders? for they wash not their hands when they eat bread.

²'Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.'

³And he answered and said unto them, Why do ye also transgress the commandment of God because of your tradition?

³Aga tema vastas neile: 'Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?

⁴For God said, Honor thy father and thy mother: and, He that speaketh evil of father or mother, let him die the death.

⁴Jumal ütleb ju: Austa isa ja ema, ja kes isa või ema sajatab, peab surma surema.

⁵But ye say, whosoever shall say to his father or his mother, That wherewith thou mightest have been profited by me is given [to God];

⁵Teie aga lausute: Kui keegi ütleb isale või emale: 'Olen selle pühendanud templile ohvrianniks, mis sina pidid minu käest saama',

⁶he shall not honor his father. And ye have made void the word of God because of your tradition.

⁶siis ta ei pea enam oma vanemat austama. Teie olete muutnud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega.

⁷Ye hypocrites, well did Isaiah prophesy of you, saying,

⁷Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja:

⁸This people honoreth me with their lips; But their heart is far from me.

⁸See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁹But in vain do they worship me, Teaching [as their] doctrines the precepts of men.

⁹Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

¹⁰And he called to him the multitude, and said unto them, Hear, and understand:

¹⁰Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge ja mõistke!

¹¹Not that which entereth into the mouth defileth the man; but that which proceedeth out of the mouth, this defileth the man.

¹¹Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.'

¹²Then came the disciples, and said unto him, Knowest thou that the Pharisees were offended, when they heard this saying?

¹²Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: 'Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?'

¹³But he answered and said, Every plant which my heavenly Father planted not, shall be rooted up.

¹³Tema vastas: 'Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.

¹⁴Let them alone: they are blind guides. And if the blind guide the blind, both shall fall into a pit.

¹⁴Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.'

¹⁵And Peter answered and said unto him, Declare unto us the parable.

¹⁵Aga Peetrus vastas talle: 'Selgita meile seda mõistukõnet!'

¹⁶And he said, Are ye also even yet without understanding?

¹⁶Jeesus ütles: 'Kas ka teie veel ei mõista?

¹⁷Perceive ye not, that whatsoever goeth into the mouth passeth into the belly, and is cast out into the draught?

¹⁷Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?

¹⁸But the things which proceed out of the mouth come forth out of the heart; and they defile the man.

¹⁸Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,

¹⁹For out of the heart come forth evil thoughts, murders, adulteries, fornications, thefts, false witness, railings:

¹⁹sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.

²⁰these are the things which defile the man; but to eat with unwashen hands defileth not the man.

²⁰Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.'

²¹And Jesus went out thence, and withdrew into the parts of Tyre and Sidon.

²¹Ja Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele.

²²And behold, a Canaanitish woman came out from those borders, and cried, saying, Have mercy on me, O Lord, thou son of David; my daughter is grievously vexed with a demon.

²²Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: 'Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.'

²³But he answered her not a word. And his disciples came and besought him, saying, Send her away; for she crieth after us.

²³Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: 'Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!'

²⁴But he answered and said, I was not sent but unto the lost sheep of the house of Israel.

²⁴Tema vastas: 'Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.'

²⁵But she came and worshipped him, saying, Lord, help me.

²⁵Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: 'Issand, aita mind!'

²⁶And he answered and said, It is not meet to take the children's bread and cast it to the dogs.

²⁶Jeesus vastas: 'Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.'

²⁷But she said, Yea, Lord: for even the dogs eat of the crumbs which fall from their masters' table.

²⁷Ent tema ütles: 'Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.'

²⁸Then Jesus answered and said unto her, O woman, great is thy faith: be it done unto thee even as thou wilt. And her daughter was healed from that hour.

²⁸Siis Jeesus vastas talle: 'Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!' Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.

²⁹And Jesus departed thence, and came nigh unto the sea of Galilee; and he went up into the mountain, and sat there.

²⁹Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.

³⁰And there came unto him great multitudes, having with them the lame, blind, dumb, maimed, and many others, and they cast them down at this feet; and he healed them:

³⁰Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,

³¹insomuch that the multitude wondered, when they saw the dumb speaking, the maimed whole, and lame walking, and the blind seeing: and they glorified the God of Israel.

³¹nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

³²And Jesus called unto him his disciples, and said, I have compassion on the multitude, because they continue with me now three days and have nothing to eat: and I would not send them away fasting, lest haply they faint on the way.

³²Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: 'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.'

³³And the disciples say unto him, Whence should we have so many loaves in a desert place as to fill so great a multitude?

³³Jüngrid vastasid talle: 'Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?'

³⁴And Jesus said unto them, How many loaves have ye? And they said, Seven, and a few small fishes.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse, ja mõned kalakesed.'

³⁵And he commanded the multitude to sit down on the ground;

³⁵Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,

³⁶and he took the seven loaves and the fishes; and he gave thanks and brake, and gave to the disciples, and the disciples to the multitudes.

³⁶võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.

³⁷And they all ate, and were filled: and they took up that which remained over of the broken pieces, seven baskets full.

³⁷Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

³⁸And they that did eat were four thousand men, besides women and children.

³⁸Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

³⁹And he sent away the multitudes, and entered into the boat, and came into the borders of Magadan.

³⁹Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.