¹And Balaam said unto Balak, Build me here seven altars, and prepare me here seven bullocks and seven rams.

¹Ja Bileam ütles Baalakile: 'Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!'

²And Balak did as Balaam had spoken; and Balak and Balaam offered on every altar a bullock and a ram.

²Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles; ja Baalak ja Bileam ohverdasid igal altaril härjavärsi ja jäära.

³And Balaam said unto Balak, Stand by thy burnt-offering, and I will go: peradventure Jehovah will come to meet me; and whatsoever he showeth me I will tell thee. And he went to a bare height.

³Ja Bileam ütles Baalakile: 'Jää oma põletusohvri juurde, mina aga lähen sinna! Vahest Issand tuleb mulle vastu. Ja mida tema mulle ilmutab, seda ma ütlen sinule.' Ja ta läks lagedale künkale.

⁴And God met Balaam: and he said unto him, I have prepared the seven altars, and I have offered up a bullock and a ram on every altar.

⁴Ja Jumal tuli vastu Bileamile, kes ütles temale: 'Ma püstitasin need seitse altarit ning ohverdasin igal altaril härjavärsi ja jäära.'

⁵And Jehovah put a word in Balaam's mouth, and said, Return unto Balak, and thus thou shalt speak.

⁵Ja Issand pani Bileamile sõnad suhu ning ütles: 'Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!'

⁶And he returned unto him, and, lo, he was standing by his burnt-offering, he, and all the princes of Moab.

⁶Siis ta läks tagasi tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures, tema ja kõik Moabi vürstid.

⁷And he took up his parable, and said, From Aram hath Balak brought me, The king of Moab from the mountains of the East: Come, curse me Jacob, And come, defy Israel.

⁷Siis ta hakkas lausuma ja ütles: 'Aramist tõi mind Baalak, ida mägedelt Moabi kuningas: 'Tule, nea mulle Jaakob, tule sajata Iisraeli!'

⁸How shall I curse, whom God hath not cursed? And how shall I defy, whom Jehovah hath not defied?

⁸Kuidas ma võiksin needa, keda Jumal ei nea? Ja kuidas ma võiksin sajatada, keda Issand ei sajata?

⁹For from the top of the rocks I see him, And from the hills I behold him: lo, it is a people that dwelleth alone, And shall not be reckoned among the nations.

⁹Sest ma näen teda kaljude tipust ja vaatan küngastelt: ennäe rahvast, kes elab eraldi ega arva ennast paganate hulka.

¹⁰Who can count the dust of Jacob, Or number the fourth part of Israel? Let me die the death of the righteous, And let my last end be like his!

¹⁰Kes loendab Jaakobi põrmu ja kes arvab kokku Iisraeli tolmukübemed? Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu temal!'

¹¹And Balak said unto Balaam, What hast thou done unto me? I took thee to curse mine enemies, and, behold, thou hast blessed them altogether.

¹¹Siis Baalak ütles Bileamile: 'Mis sa mulle tegid? Ma tõin sind oma vaenlasi needma, ja vaata, sa oled neid hoopis õnnistanud!'

¹²And he answered and said, Must I not take heed to speak that which Jehovah putteth in my mouth?

¹²Aga tema vastas ja ütles: 'Kas ma ei peaks ustavalt rääkima seda, mis Issand mu suhu paneb?'

¹³And Balak said unto him, Come, I pray thee, with me unto another place, from whence thou mayest see them; thou shalt see but the utmost part of them, and shalt not see them all: and curse me them from thence.

¹³Siis Baalak ütles temale: 'Tule nüüd koos minuga teise paika, kust sa näed seda rahvast. Sa näed küll ainult ta äärt, sa ei näe teda kogu ulatuses, aga nea ta mulle sealt!'

¹⁴And he took him into the field of Zophim, to the top of Pisgah, and built seven altars, and offered up a bullock and a ram on every altar.

¹⁴Ja ta võttis tema kaasa valvurite väljakule, Pisgaa mäetippu, ehitas seitse altarit ning ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.

¹⁵And he said unto Balak, Stand here by thy burnt-offering, while I meet [Jehovah] yonder.

¹⁵Siis Bileam ütles Baalakile: 'Jää siia oma põletusohvri juurde, mina lähen sinna kohtamisele!'

¹⁶And Jehovah met Balaam, and put a word in his mouth, and said, Return unto Balak, and thus shalt thou speak.

¹⁶Ja Issand tuli Bileamile vastu, pani temale sõnad suhu ja ütles: 'Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!'

¹⁷And he came to him, and, lo, he was standing by his burnt-offering, and the princes of Moab with him. And Balak said unto him, What hath Jehovah spoken?

¹⁷Siis ta tuli tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures ja koos temaga Moabi vürstid. Ja Baalak küsis temalt: 'Mis Issand rääkis?'

¹⁸And he took up his parable, and said, Rise up, Balak, and hear; Hearken unto me, thou son of Zippor:

¹⁸Siis ta hakkas rääkima ja ütles: 'Tõuse, Baalak, ja kuule, pane mind tähele, Sippori poeg!

¹⁹God is not a man, that he should lie, Neither the son of man, that he should repent: Hath he said, and will he not do it? Or hath he spoken, and will he not make it good?

¹⁹Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?

²⁰Behold, I have received [commandment] to bless: And he hath blessed, and I cannot reverse it.

²⁰Vaata, mind on kästud õnnistada. Tema on õnnistanud, mina ei saa seda tagasi võtta.

²¹He hath not beheld iniquity in Jacob; Neither hath he seen perverseness in Israel: Jehovah his God is with him, And the shout of a king is among them.

²¹Ei märgata häda Jaakobis ega nähta õnnetust Iisraelis. Issand, ta Jumal, on temaga ja rõõmuhääl kuningast tema keskel.

²²God bringeth them forth out of Egypt; He hath as it were the strength of the wild-ox.

²²Jumal, kes tõi nad Egiptusest, on neile otsekui sarved metshärjale.

²³Surely there is no enchantment with Jacob; Neither is there any divination with Israel: Now shalt it be said of Jacob and of Israel, What hath God wrought!

²³Sellepärast ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Küll öeldakse Jaakobist ja Iisraelist: Vaata, mis Jumal on teinud!

²⁴Behold, the people riseth up as a lioness, And as a lion doth he lift himself up: He shall not lie down until he eat of the prey, And drink the blood of the slain.

²⁴Vaata, rahvas tõuseb nagu emalõvi, ajab ennast püsti nagu lõvi. Ei ta heida maha enne, kui saak on söödud ja tapetute veri on joodud.'

²⁵And Balak said unto Balaam, Neither curse them at all, nor bless them at all.

²⁵Aga Baalak ütles Bileamile: 'Kui sa teda ei nea, siis ära teda ometi õnnista!'

²⁶But Balaam answered and said unto Balak, Told not I thee, saying, All that Jehovah speaketh, that I must do?

²⁶Bileam aga vastas ja ütles Baalakile: 'Eks ma ole sulle rääkinud ja öelnud: Ma pean tegema kõike, mida Issand käsib.'

²⁷And Balak said unto Balaam, Come now, I will take thee unto another place; peradventure it will please God that thou mayest curse me them from thence.

²⁷Siis Baalak ütles Bileamile: 'Tule nüüd, ma võtan sind kaasa teise paika. Vahest on see õige Jumala silmis, et sa nead rahva mulle sealt!'

²⁸And Balak took Balaam unto the top of Peor, that looketh down upon the desert.

²⁸Ja Baalak võttis Bileami enesega kaasa mäetippu, mis kerkib üle kõrbepinna.

²⁹And Balaam said unto Balak, Build me here seven altars, and prepare me here seven bullocks and seven rams.

²⁹Siis Bileam ütles Baalakile: 'Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!'

³⁰And Balak did as Balaam had said, and offered up a bullock and a ram on every altar.

³⁰Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles, ja ta ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.