¹[A Psalm] of David. Jehovah is my light and my salvation; Whom shall I fear? Jehovah is the strength of my life; Of whom shall I be afraid?

¹Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?

²When evil-doers came upon me to eat up my flesh, [Even] mine adversaries and my foes, they stumbled and fell.

²Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.

³Though a host should encamp against me, My heart shall not fear: Though war should rise against me, Even then will I be confident.

³Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

⁴One thing have I asked of Jehovah, that will I seek after; That I may dwell in the house of Jehovah all the days of my life, To behold the beauty of Jehovah, And to inquire in his temple.

⁴Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.

⁵For in the day of trouble he will keep me secretly in his pavilion: In the covert of his tabernacle will he hide me; He will lift me up upon a rock.

⁵Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.

⁶And now shall my head be lifted up above mine enemies round about me. And I will offer in his tabernacle sacrifices of joy; I will sing, yea, I will sing praises unto Jehovah.

⁶Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!

⁷Hear, O Jehovah, when I cry with my voice: Have mercy also upon me, and answer me.

⁷Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!

⁸[When thou saidst], Seek ye my face; My heart said unto thee, Thy face, Jehovah, will I seek.

⁸Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: 'Otsige mu palet!' Siis ma otsin, Issand, sinu palet.

⁹Hide not thy face from me; Put not thy servant away in anger: Thou hast been my help; Cast me not off, neither forsake me, O God of my salvation.

⁹Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!

¹⁰When my father and my mother forsake me, Then Jehovah will take me up.

¹⁰Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.

¹¹Teach me thy way, O Jehovah; And lead me in a plain path, Because of mine enemies.

¹¹Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!

¹²Deliver me not over unto the will of mine adversaries: For false witnesses are risen up against me, And such as breathe out cruelty.

¹²Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!

¹³[I had fainted], unless I had believed to see the goodness of Jehovah In the land of the living.

¹³Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

¹⁴Wait for Jehovah: Be strong, and let thy heart take courage; Yea, wait thou for Jehovah.

¹⁴Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!