1A Psalm of David, to bring to remembrance. O Jehovah, rebuke me not in thy wrath; Neither chasten me in thy hot displeasure.
1Taaveti laul patu tunnistamisel.
2For thine arrows stick fast in me, And thy hand presseth me sore.
2Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
3There is no soundness in my flesh because of thine indignation; Neither is there any health in my bones because of my sin.
3Sest sinu nooled on alla tulnud mu sisse ja su käsi vajub mu peale.
4For mine iniquities are gone over my head: As a heavy burden they are too heavy for me.
4Ei ole midagi tervet mu lihas sinu pahameele pärast; ei ole rahu mu kontides mu patu pärast.
5My wounds are loathsome and corrupt, Because of my foolishness.
5Sest kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud rängemaks, kui ma suudan kanda.
6I am pained and bowed down greatly; I go mourning all the day long.
6Mu haavad haisevad ja mädanevad mu jõleduste pärast.
7For my loins are filled with burning; And there is no soundness in my flesh.
7Ma olen küürus ja kõnnin kummargil, ma käin kurvalt kogu päeva.
8I am faint and sore bruised: I have groaned by reason of the disquietness of my heart.
8Sest mu puusad on täis põletikku ega ole midagi tervet mu lihas.
9Lord, all my desire is before thee; And my groaning is not hid from thee.
9Ma olen jõuetu ja puruks pekstud koguni; ma oigan oma südame ägamise pärast.
10My heart throbbeth, my strength faileth me: As for the light of mine eyes, it also is gone from me.
10Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.
11My lovers and my friends stand aloof from my plague; And my kinsmen stand afar off.
11Mu süda peksleb väga, mu ramm on mu hüljanud ja mu silma selgustki ei ole mul enam.
12They also that seek after my life lay snares [for me]; And they that seek my hurt speak mischievous things, And meditate deceits all the day long.
12Mu armsad ja mu sõbrad hoiduvad eemale mu hädast ja mu omaksed seisavad kaugel.
13But I, as a deaf man, hear not; And I am as a dumb man that openeth not his mouth.
13Kes mu hinge püüavad, need seavad mulle võrke, ja kes mulle paha otsivad, need kõnelevad hukatusest, ja nad mõtlevad pettusele kogu päeva.
14Yea, I am as a man that heareth not, And in whose mouth are no reproofs.
14Ent mina olen nagu kurt, ei ma kuule, ja nagu keeletu, kes ei ava oma suud.
15For in thee, O Jehovah, do I hope: Thou wilt answer, O Lord my God.
15Ja ma olen nagu mees, kes ei kuule ja kelle suus ei ole vasturääkimist.
16For I said, Lest they rejoice over me: When my foot slippeth, they magnify themselves against me.
16Sest sind, Issand, ma ootan; sina, Issand, mu Jumal, vastad!
17For I am ready to fall, And my sorrow is continually before me.
17Sest ma ütlen: Ärgu minust rõõmustagu need, kes mu jala vääratusel suurustasid mu vastu!
18For I will declare mine iniquity; I will be sorry for my sin.
18Ma olen ju kukkumas ja mu valu on alati mu ees.
19But mine enemies are lively, [and] are strong; And they that hate me wrongfully are multiplied.
19Sest ma pean tunnistama oma pahategu, ma olen mures oma patu pärast.
20They also that render evil for good Are adversaries unto me, because I follow the thing that is good.
20Aga mu vaenlased elavad hästi, nad on vägevad, ja palju on neid, kes mind asjata vihkavad
21Forsake me not, O Jehovah: O my God, be not far from me.
21ja kes head tasuvad kurjaga, kes on mu vastased, sellepärast et ma head taga nõuan.
22Make haste to help me, O Lord, my salvation.
22Ära mind hülga, Issand, mu Jumal, ära ole minust kaugel!
23Tõtta mulle appi, Issand, sa mu pääste!