¹For the Chief Musician; set to the Gittith. [A Psalm] of Asaph. Sing aloud unto God our strength: Make a joyful noise unto the God of Jacob.

¹Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.

²Raise a song, and bring hither the timbrel, The pleasant harp with the psaltery.

²Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!

³Blow the trumpet at the new moon, At the full moon, on our feast-day.

³Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!

⁴For it is a statute for Israel, An ordinance of the God of Jacob.

⁴Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!

⁵He appointed it in Joseph for a testimony, When he went out over the land of Egypt, [Where] I heard a language that I knew not.

⁵Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.

⁶I removed his shoulder from the burden: His hands were freed from the basket.

⁶Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.

⁷Thou calledst in trouble, and I delivered thee; I answered thee in the secret place of thunder; I proved thee at the waters of Meribah. Selah

⁷'Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.

⁸Hear, O my people, and I will testify unto thee: O Israel, if thou wouldest hearken unto me!

⁸Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres.' Sela.

⁹There shall no strange god be in thee; Neither shalt thou worship any foreign god.

⁹'Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!

¹⁰I am Jehovah thy God, Who brought thee up out of the land of Egypt: Open thy mouth wide, and I will fill it.

¹⁰Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!

¹¹But my people hearkened not to my voice; And Israel would none of me.

¹¹Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!

¹²So I let them go after the stubbornness of their heart, That they might walk in their own counsels.

¹²Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.

¹³Oh that my people would hearken unto me, That Israel would walk in my ways!

¹³Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.

¹⁴I would soon subdue their enemies, And turn my hand against their adversaries.

¹⁴Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!

¹⁵The haters of Jehovah should submit themselves unto him: But their time should endure for ever.

¹⁵Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.'

¹⁶He would feed them also with the finest of the wheat; And with honey out of the rock would I satisfy thee.

¹⁶Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.

¹⁷Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.