1A Song, a Psalm of the sons of Korah; for the Chief Musician; set to Mahalath Leannoth. Maschil of Heman the Ezrahite. O Jehovah, the God of my salvation, I have cried day and night before thee.
1Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
2Let my prayer enter into thy presence; Incline thine ear unto my cry.
2Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
3For my soul is full of troubles, And my life draweth nigh unto Sheol.
3Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
4I am reckoned with them that go down into the pit; I am as a man that hath no help,
4Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
5Cast off among the dead, Like the slain that lie in the grave, Whom thou rememberest no more, And they are cut off from thy hand.
5Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
6Thou hast laid me in the lowest pit, In dark places, in the deeps.
6Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
7Thy wrath lieth hard upon me, And thou hast afflicted me with all thy waves. Selah
7Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
8Thou hast put mine acquaintance far from me; Thou hast made me an abomination unto them: I am shut up, and I cannot come forth.
8Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
9Mine eye wasteth away by reason of affliction: I have called daily upon thee, O Jehovah; I have spread forth my hands unto thee.
9Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
10Wilt thou show wonders to the dead? Shall they that are decreased arise and praise thee? Selah
10Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
11Shall thy lovingkindness be declared in the grave? Or thy faithfulness in Destruction?
11Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
12Shall thy wonders be known in the dark? And thy righteousness in the land of forgetfulness?
12Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
13But unto thee, O Jehovah, have I cried; And in the morning shall my prayer come before thee.
13Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
14Jehovah, why castest thou off my soul? Why hidest thou thy face from me?
14Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.
15I am afflicted and ready to die from my youth up: While I suffer thy terrors I am distracted.
15Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
16Thy fierce wrath is gone over me; Thy terrors have cut me off.
16Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
17They came round about me like water all the day long; They compassed me about together.
17Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;
18Lover and friend hast thou put far from me, And mine acquaintance into darkness.
18need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.
19Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.