¹I say then, Did God cast off his people? God forbid. For I also am an Israelite, of the seed of Abraham, of the tribe of Benjamin.

¹Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.

²God did not cast off his people which he foreknew. Or know ye not what the scripture saith of Elijah? how he pleadeth with God against Israel:

²Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:

³Lord, they have killed thy prophets, they have digged down thine altars; and I am left alone, and they seek my life.

³'Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu hinge.'

⁴But what saith the answer of God unto him? I have left for myself seven thousand men, who have not bowed the knee to Baal.

⁴Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? 'Ma olen enesele alles jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees.'

⁵Even so then at this present time also there is a remnant according to the election of grace.

⁵Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.

⁶But if it is by grace, it is no more of works: otherwise grace is no more grace.

⁶Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.]

⁷What then? that which Israel seeketh for, that he obtained not; but the election obtained it, and the rest were hardened:

⁷Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on paadunud.

⁸according as it is written, God gave them a spirit of stupor, eyes that they should not see, and ears that they should not hear, unto this very day.

⁸Nõnda nagu on kirjutatud: 'Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.'

⁹And David saith, Let their table be made a snare, and a trap, And a stumblingblock, and a recompense unto them:

⁹Ja Taavet ütleb: 'Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!

¹⁰Let their eyes be darkened, that they may not see, And bow thou down their back always.

¹⁰Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!'

¹¹I say then, Did they stumble that they might fall? God forbid: but by their fall salvation [is come] unto the Gentiles, to provoke them to jealousy.

¹¹Ma küsin siis: Kas nad on komistanud, et nad kukuksid? Mitte sugugi! Vaid nende väärsammu tõttu on paganatele osaks saanud pääste, et teha Iisraeli lapsi kiivaks.

¹²Now if their fall, is the riches of the world, and their loss the riches of the Gentiles; how much more their fulness?

¹²Kui aga juba nende väärsamm on rikkus maailmale ning nende kaotus rikkus paganatele, kui palju enam siis nende täisarv!

¹³But I speak to you that are Gentiles. Inasmuch then as I am an apostle of Gentiles, I glorify my ministry;

¹³Aga ma räägin teile, paganatele: Kuna ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit -

¹⁴if by any means I may provoke to jealousy [them that are] my flesh, and may save some of them.

¹⁴ehk ma saan kuidagi teha kiivaks neid, kelle veresugulane ma olen, ning mõned nende seast päästa.

¹⁵For if the casting away of them [is] the reconciling of the world, what [shall] the receiving [of them be], but life from the dead?

¹⁵Sest kui juba nende kõrvaleheitmine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtmine muud kui surnuist ellutõusmine?

¹⁶And if the firstfruit is holy, so is the lump: and if the root is holy, so are the branches.

¹⁶Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha, ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.

¹⁷But if some of the branches were broken off, and thou, being a wild olive, wast grafted in among them, and didst become partaker with them of the root of the fatness of the olive tree;

¹⁷Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest,

¹⁸glory not over the branches: but if thou gloriest, it is not thou that bearest the root, but the root thee.

¹⁸siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.

¹⁹Thou wilt say then, Branches were broken off, that I might be grafted in.

¹⁹Sina ehk ütled nüüd: 'Oksad on ära murtud, et mind asemele pookida.'

²⁰Well; by their unbelief they were broken off, and thou standest by thy faith. Be not highminded, but fear:

²⁰Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda,

²¹for if God spared not the natural branches, neither will he spare thee.

²¹sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis sindki säästa!

²²Behold then the goodness and severity of God: toward them that fell, severity; but toward thee, God's goodness, if thou continue in his goodness: otherwise thou also shalt be cut off.

²²Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha.

²³And they also, if they continue not in their unbelief, shall be grafted in: for God is able to graft them in again.

²³Aga ka nemad, kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab nad jälle külge pookida.

²⁴For if thou wast cut out of that which is by nature a wild olive tree, and wast grafted contrary to nature into a good olive tree; how much more shall these, which are the natural [branches], be grafted into their own olive tree?

²⁴Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge - kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese õlipuu külge!

²⁵For I would not, brethren, have you ignorant of this mystery, lest ye be wise in your own conceits, that a hardening in part hath befallen Israel, until the fulness of the Gentiles be come in;

²⁵Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus - et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud,

²⁶and so all Israel shall be saved: even as it is written, There shall come out of Zion the Deliverer; He shall turn away ungodliness from Jacob:

²⁶ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: 'Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.

²⁷And this is my covenant unto them, When I shall take away their sins.

²⁷Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.'

²⁸As touching the gospel, they are enemies for your sake: but as touching the election, they are beloved for the fathers' sake.

²⁸Evangeeliumi poolelt vaadates on nad küll Jumala vaenlased teie heaks, aga valiku poolelt vaadates on nad armastatud esiisade pärast.

²⁹For the gifts and the calling of God are not repented of.

²⁹Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.

³⁰For as ye in time past were disobedient to God, but now have obtained mercy by their disobedience,

³⁰Sest otsekui teie tollal olite Jumalale sõnakuulmatud, nüüd on aga teie peale nende sõnakuulmatuse tõttu halastatud,

³¹even so have these also now been disobedient, that by the mercy shown to you they also may now obtain mercy.

³¹nõnda on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et ka nende peale halastataks.

³²For God hath shut up all unto disobedience, that he might have mercy upon all.

³²Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada.

³³O the depth of the riches both of the wisdom and the knowledge of God! how unsearchable are his judgments, and his ways past tracing out!

³³Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!

³⁴For who hath known the mind of the Lord? or who hath been his counsellor?

³⁴Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?

³⁵or who hath first given to him, and it shall be recompensed unto him again?

³⁵Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?

³⁶For of him, and through him, and unto him, are all things. To him [be] the glory for ever. Amen.

³⁶Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti! Aamen.