¹Tõesti, hõbedal on leiukoht ja kullal pesemispaik,

²raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask.

³Piir pannakse pimedusele ning viimseni otsitakse üles pimeduse ja sünguse kivi.

⁴Kaevandusi murtakse eluasemeist eemal, paigus, mille on unustanud jalad; nad kõlguvad kõikudes, inimestest kaugel.

⁵Maast kasvab leib, aga maa sügavused pööratakse tulega pahupidi.

⁶Selle kivimid on safiiride asukohaks ja seal on kullatolmu.

⁷Teed sinna ei tea kotkaski ega märka kulli silm.

⁸Seda ei talla uhked metsloomad, seal ei kõnni noor lõvigi.

⁹Ränikivi külge pistetakse käsi, mäed pööratakse juurteni ümber.

¹⁰Kaljudesse lõhutakse käike ja silm saab näha kõiksugu aardeid.

¹¹Vooluste nõrgumiskohad tõkestatakse, ja mis peidetud on, tuuakse valguse kätte.

¹²Aga tarkus - kust seda leitakse? ja kus on arukuse asupaik?

¹³Ei tunne inimene selle hinda ja seda ei leidu elavate maal.

¹⁴Sügavus ütleb: 'Minu sees seda pole.' Ja meri ütleb: 'Ei ole minu juures.'

¹⁵Puhta kulla eestki ei saa seda osta ega hõbedaga selle hinda vaagida.

¹⁶See pole makstav Oofiri kullaga, ei kalli oonüksi ega safiiriga.

¹⁷Sellega pole võrreldav ei kuld ega klaas, ka pole see vahetatav kuldriista vastu.

¹⁸Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi - omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid.

¹⁹Sellega pole võrreldav Etioopia krüsoliit, puhta kullagagi ei saa selle eest maksta.

²⁰Kust tuleb siis tarkus ja kus on arukuse asupaik?

²¹See on varjul kõigi elavate silmade eest, peidetud taeva lindudegi eest.

²²Kadupaik ja surm ütlevad: 'Meie kõrvus on sellest ainult kuuldus.'

²³Jumal, tema tunneb teed sinna ja tema teab selle asupaika.

²⁴Sest tema ulatub vaatama maa äärteni, tema näeb kõike, mis taeva all on.

²⁵Kui ta andis tuulele kaalu ja määras mõõduga veed,

²⁶kui ta andis vihmale seaduse ja kõuepilvele tee,

²⁷siis ta nägi seda ja seletas, valmistas ta ja uuris läbi.

²⁸Ja ta ütles inimesele: 'Vaata, Issanda kartus - see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus!''