¹Ja Eliihu jätkas ning ütles:

²'Kuulge mu sõnu, te targad, ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!

³Sest kõrv katsub sõnad läbi ja suulagi maitseb rooga.

⁴Valigem endile, mis on õige, tunnetagem isekeskis, mis on hea!

⁵Sest Iiob on öelnud: 'Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse.

⁶Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks. Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.'

⁷Kas on Iiobi sarnast meest, kes pilget joob nagu vett,

⁸kes läheb ülekohtutegijate kilda ja käib koos õelate inimestega?

⁹Sest tema ütleb: 'Ei ole inimesel sellest kasu, et tal on sõprus Jumalaga!'

¹⁰Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.

¹¹Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.

¹²Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust.

¹³Kes on temale usaldanud maa? Ja kes on loonud kogu maailma?

¹⁴Kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,

¹⁵siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks.

¹⁶Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda, võta kõrvu mu sõnade kõla!

¹⁷Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja? Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,

¹⁸kes ütleb kuningale: 'Kõlvatu!', vürstidele: 'Õel!',

¹⁹kes ei pea lugu vürstidest ega eelista suursugust viletsale, sest et need kõik on tema kätetöö?

²⁰Nad surevad äkitselt keset ööd: inimesed vaaruvad ja lähevad, ja ilma käetagi võetakse ära vägev.

²¹Sest tema silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme.

²²Ei ole pimedust ega varjulist paika, kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.

²³Sest tema ei anna inimesele aega Jumala juurde kohtusse minekuks:

²⁴ta peksab vägevad üle kuulamata puruks ja paneb teised nende asemele.

²⁵Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb, hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.

²⁶Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas, kus on nägijaid,

²⁷sellepärast et nad taganesid tema järelt ega hoolinud ühestki tema teest.

²⁸Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette, ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.

²⁹Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada? Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha? Niihästi rahva kui inimese üle

³⁰paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese rahva võrgutajate seast.

³¹Kui keegi ütleb Jumalale: 'Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;

³²mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle, ja kui olen ülekohut teinud, siis ma seda enam ei tee!',

³³kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma, sellepärast et sina ei ole sellega rahul? Kuid sina pead otsustama, mitte mina, seepärast räägi, mida sa tead!

³⁴Mõistlikud inimesed ütlevad mulle, samuti tark mees, kes mind kuuleb:

³⁵'Iiob räägib mõistmatult ja tema sõnad pole targad.'

³⁶Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile, kuna ta on vastanud nurjatul viisil!

³⁷Sest ta lisab oma patule üleastumise, peksab meie keskel keelt ja räägib palju Jumala vastu.'