¹Kas sa tead kaljukitsede poegimisaega, kas valvad hirvede sünnitust?

²Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad,

³kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?

⁴Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juurde.

⁵Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,

⁶kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrbe?

⁷Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule.

⁸Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on.

⁹Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juurde?

¹⁰Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?

¹¹Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?

¹²Kas sa usud, et ta toob tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?

¹³Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad?

¹⁴Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,

¹⁵unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata.

¹⁶Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu.

¹⁷Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust.

¹⁸Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku.

¹⁹Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?

²⁰Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskamine on kohutav.

²¹Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu.

²²Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest.

²³Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda.

²⁴Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab.

²⁵Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.

²⁶Kas sinu mõistuse abil lendab kull kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?

²⁷Kas sinu käsul kerkib kotkas kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?

²⁸Ta elab ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas.

²⁹Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele.

³⁰Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi.'