¹Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,

²vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.

³Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.

⁴Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.

⁵Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.

⁶Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.