1Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'
4Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'
8Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.