1Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:
2Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
3Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.
4Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.
5Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.
6Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
7Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.
8Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.
9Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.