1Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul.
2Üleastumise sõna on õelal tema südame põhjas; ei ole Jumala kartust tema silma ees.
3Sest temale meeldib arvata, et ta ülekohut ei leita ega vihata.
4Tema suu sõnad on nurjatus ja pettus, ta on lakanud targaks saamast ja head tegemast;
5ta mõtleb nurjatust oma voodis, ta jääb seisma teele, mis pole hea, ta ei põlga kurja.
6Issand, sinu heldus on taevas ja su ustavus ulatub ülemate pilvedeni.
7Sinu õigus on nagu Jumala mäed, su kohtuotsused on nagu suur ürgvesi; Issand, sa päästad inimesi ja loomi.
8Kui kallis on su heldus, Jumal! Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika su tiibade varju all.
9Nad saavad söönuks su koja küllusest, ja sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast.
10Sest sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust.
11Säilita oma heldus neile, kes sind tunnevad, ja oma õigus neile, kes on õiglased südamelt!
12Ärgu tallaku suurelise jalg mu peal ja õelate käsi ärgu peletagu mind!
13Seal on kukkunud, kes teevad nurjatust; nad on maha paisatud ega suuda enam tõusta.