1Laulujuhatajale: viisil 'Tunnistuse liilia'; Taaveti mõistulaul õpetuseks,
2kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.
3Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
4Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
5Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga.
6Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela.
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8Jumal on rääkinud oma pühamus: 'Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!'
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.