1Karon nahitabo sa ikaduhang adlaw nga igpapahulay, nga siya minglatas sa mga katrigohan; ug ang iyang mga tinon-an nagpangutlo sa mga uhay, ug nagpangaon sa mga kinusokuso sa ilang mga kamot.
1Il arriva, un jour de sabbat appelé second-premier, que Jésus traversait des champs de blé. Ses disciples arrachaient des épis et les mangeaient, après les avoir froissés dans leurs mains.
2Apan ang uban sa mga Fariseo nag-ingon: Nganong nagbuhat kamo sa supak sa Kasugoan nga pagabuhaton sa adlaw nga igpapahulay?
2Quelques pharisiens leur dirent: Pourquoi faites-vous ce qu'il n'est pas permis de faire pendant le sabbat?
3Ug si Jesus sa nagatubag kanila miingon: Wala ba ninyo mabasa bisan pa ang gibuhat ni David, sa gigutom siya, ug ang mga kauban niya;
3Jésus leur répondit: N'avez-vous pas lu ce que fit David, lorsqu'il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui;
4Naunsa nga misulod siya sa balay sa Dios, ug mikuha ug mikaon sa tinapay nga gibutang sa atubangan sa Dios, ug iyang gihatagan usab ang mga kauban niya; nga supak man sa Kasugoan ang pagkaon niadto kondili sa mga sacerdote lamang?
4comment il entra dans la maison de Dieu, prit les pains de proposition, en mangea, et en donna à ceux qui étaient avec lui, bien qu'il ne soit permis qu'aux sacrificateurs de les manger?
5Ug siya nag-ingon kanila: Ang anak sa tawo Ginoo sa adlaw nga igpapahulay.
5Et il leur dit: Le Fils de l'homme est maître même du sabbat.
6Ug nahitabo sa lain nga adlaw nga igpapahulay, nga misulod siya sa sinagoga ug nagtudlo; ug may usa ka tawo didto, ug ang iyang kamot nga too kuyos.
6Il arriva, un autre jour de sabbat, que Jésus entra dans la synagogue, et qu'il enseignait. Il s'y trouvait un homme dont la main droite était sèche.
7Ug ang mga escriba ug ang mga Fariseo nagbantay kaniya, kong paga-ayohon ba niya sa adlaw nga igpapahulay; aron sila makakaplag ug hinungdan sa pagsumbong batok kaniya.
7Les scribes et les pharisiens observaient Jésus, pour voir s'il ferait une guérison le jour du sabbat: c'était afin d'avoir sujet de l'accuser.
8Apan nahibalo siya sa ilang mga hunahuna; ug siya miingon sa tawo nga may kamot nga kuyos: Bumangon ka, ug tumindog sa taliwala. Ug siya mibangon ug mitindog.
8Mais il connaissait leurs pensées, et il dit à l'homme qui avait la main sèche: Lève-toi, et tiens-toi là au milieu. Il se leva, et se tint debout.
9Ug si Jesus miingon kanila: Ako mangutana kaninyo, uyon ba sa Kasugoan ang pagbuhat sa maayo sa adlaw nga igpapahulay, kun ang pagbuhat sa dautan? ang pagluwas sa kinabuhi, kun ang paglaglag ba niini?
9Et Jésus leur dit: Je vous demande s'il est permis, le jour du sabbat, de faire du bien ou de faire du mal, de sauver une personne ou de la tuer.
10Ug siya mitan-aw kanilang tanan, ug miingon sa tawo: Tuy-ora ang imong kamot. Ug siya nagbuhat sa ingon, ug ang iyang kamot hing-ulian nga maayo sama sa usa.
10Alors, promenant ses regards sur eux tous, il dit à l'homme: Etends ta main. Il le fit, et sa main fut guérie.
11Apan sila nangapuno sa kaligutgut, ug nanagsinultihay ang usa ug usa kong unsay pagabuhaton nila kang Jesus.
11Ils furent remplis de fureur, et ils se consultèrent pour savoir ce qu'ils feraient à Jésus.
12Ug nahitabo niadtong mga adlawa nga siya miadto sa bukid sa pag-ampo; ug didto nag-ampo siya sa Dios sa tibook gabii.
12En ce temps-là, Jésus se rendit sur la montagne pour prier, et il passa toute la nuit à prier Dieu.
13Ug sa pagkaadlaw na, gitawag niya ang iyang mga tinon-an, ug nagpili gikan kanila napulo ug duha nga ginganlan usab niya ug mga apostoles:
13Quand le jour parut, il appela ses disciples, et il en choisit douze, auxquels il donna le nom d'apôtres:
14Si Simon nga ginganlan usab si Pedro, ug si Andres nga iyang igsoon, ug si Jacobo ug si Juan, ug si Felipe ug si Bartolome,
14Simon, qu'il nomma Pierre; André, son frère; Jacques; Jean; Philippe; Barthélemy;
15Ug si Mateo ug si Tomas, ug si Jacobo nga anak ni Alfeo, ug si Simon nga ginganlan ang Makugihon,
15Matthieu; Thomas; Jacques, fils d'Alphée; Simon, appelé le zélote;
16Ug si Judas nga igsoon ni Jacobo, ug si Judas Iscariote, nga nahimong mabudhion.
16Jude, fils de Jacques; et Judas Iscariot, qui devint traître.
17Ug milugsong siya uban kanila, ug mitindog sa usa ka dapit nga patag ug ang usa ka dakung panon sa iyang mga tinon-an, ug usa ka dakung panon sa katawohan gikan sa tibook Judea ug Jerusalem, ug sa baybayon sa Tiro ug sa Sidon, ming-abut sa pagpatalinghug kaniya, ug pagpaayo sa ilang mga sakit;
17Il descendit avec eux, et s'arrêta sur un plateau, où se trouvaient une foule de ses disciples et une multitude de peuple de toute la Judée, de Jérusalem, et de la contrée maritime de Tyr et de Sidon. Ils étaient venus pour l'entendre, et pour être guéris de leurs maladies.
18Ug ang mga gisakit sa mga espiritung mahugaw, nangaayo.
18Ceux qui étaient tourmentés par des esprits impurs étaient guéris.
19Ug ang tibook panon sa katawohan naninguha sa paghikap kaniya; kay may gahum nga minggula kaniya, ug nagaayo sa tanan.
19Et toute la foule cherchait à le toucher, parce qu'une force sortait de lui et les guérissait tous.
20Ug siya, sa giyahat ang iyang mga mata sa iyang mga tinon-an, miingon: Bulahan kamo nga mga kabus; kay inyo ang gingharian sa Dios.
20Alors Jésus, levant les yeux sur ses disciples, dit: Heureux vous qui êtes pauvres, car le royaume de Dieu est à vous!
21Bulahan kamo nga mga gigutom karon; kay pagabusgon kamo. Bulahan kamo nga nagapanghilak karon; kay magakatawa kamo.
21Heureux vous qui avez faim maintenant, car vous serez rassasiés! Heureux vous qui pleurez maintenant, car vous serez dans la joie!
22Bulahan kamo kong pagadumtan kamo sa mga tawo, ug kong pagaayran kamo nila sa ilang katilingban, ug pagapanamastamasan kamo, ug pagapanghimarauton ang inyong ngalan, tungod sa Anak sa tawo.
22Heureux serez-vous, lorsque les hommes vous haïront, lorsqu'on vous chassera, vous outragera, et qu'on rejettera votre nom comme infâme, à cause du Fils de l'homme!
23Managmaya kamo niadtong adlawa ug managlukso kamo sa kalipay: kay ania karon, ang balus kaninyo daku didto sa langit; kay ingon niini ang gibuhat sa ilang mga ginikanan batok sa mga manalagna.
23Réjouissez-vous en ce jour-là et tressaillez d'allégresse, parce que votre récompense sera grande dans le ciel; car c'est ainsi que leurs pères traitaient les prophètes.
24Apan alaut kamong mga dato! Kay ang inyong kalipay nadawat na ninyo.
24Mais, malheur à vous, riches, car vous avez votre consolation!
25Alaut kamo, kamo nga mga busog karon! kay pagagutmon kamo. Alaut kamo, kamo nga nangatawa karon! kay managkasubo, ug managhilak kamo.
25Malheur à vous qui êtes rassasiés, car vous aurez faim! Malheur à vous qui riez maintenant, car vous serez dans le deuil et dans les larmes!
26Alaut kamo, kong ang tanang mga tawo managsulti sa maayo tungod kaninyo! Kay ingon niini ang gibuhat sa ilang mga ginikanan alang sa mga bakakong manalagna.
26Malheur, lorsque tous les hommes diront du bien de vous, car c'est ainsi qu'agissaient leurs pères à l'égard des faux prophètes!
27Apan ako nagaingon kaninyo nga mga nanagpatalinghug: Higugmaon ninyo ang inyong mga kaaway; buhata ninyo ang maayo sa mga nanagdumot kaninyo.
27Mais je vous dis, à vous qui m'écoutez: Aimez vos ennemis, faites du bien à ceux qui vous haïssent,
28Panalanginan ninyo ang mga nanagpanunglo kaninyo; ug manag-ampo kamo alang sa mga nanagpasipala kaninyo.
28bénissez ceux qui vous maudissent, priez pour ceux qui vous maltraitent.
29Sa nagsagpa sa imong aping, itaon usab kaniya ang pikas; ug sa nagkuha sa imong kupo, dili mo usab pagdid-an sa imong saput.
29Si quelqu'un te frappe sur une joue, présente-lui aussi l'autre. Si quelqu'un prend ton manteau, ne l'empêche pas de prendre encore ta tunique.
30Ang tanan nga nagapangayo kanimo, hatagi; ug ang nagakuha sa imong mga butang, ayaw pagbawii sila,
30Donne à quiconque te demande, et ne réclame pas ton bien à celui qui s'en empare.
31Ug sumala sa buot ninyo nga buhaton kaninyo sa mga tawo, buhata usab ninyo kanila.
31Ce que vous voulez que les hommes fassent pour vous, faites-le de même pour eux.
32Apan kong kamo nagahigugma sa mga nahigugma kaninyo, unsang mga pasalamat ang mainyo? Kay bisan pa ang mga makasasala nagahigugma niadtong nagahigugma kanila.
32Si vous aimez ceux qui vous aiment, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi aiment ceux qui les aiment.
33Ug kong magbuhat kamo ug maayo sa mga nagabuhat kaninyo ug maayo, unsang mga pasalamat ang mainyo? Kay bisan pa ang mga makasasala nagabuhat sa mao usab.
33Si vous faites du bien à ceux qui vous font du bien, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi agissent de même.
34Ug kong kamo magapahulam niadtong aduna kamoy ginapaabut nga madawat, unsang pasalamata ang mainyo? Kay bisan pa ang mga makasasala nagapahulam sa mga makasasala, sa pagdawat sa mao man usab.
34Et si vous prêtez à ceux de qui vous espérez recevoir, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi prêtent aux pécheurs, afin de recevoir la pareille.
35Apan higugmaa ang inyong mga kaaway, ug buhata ang maayo kanila, ug magpahulam kamo sa walay pagapaabuton; ug ang inyong balus madaku, ug mahimo kamong mga anak sa Hataas Uyamut; kay siya mapuanguron sa mga dili mapasalamaton ug sa mga dautan.
35Mais aimez vos ennemis, faites du bien, et prêtez sans rien espérer. Et votre récompense sera grande, et vous serez fils du Très-Haut, car il est bon pour les ingrats et pour les méchants.
36Busa magmaloloy-on kamo, ingon nga ang inyong Amahan maloloy-on.
36Soyez donc miséricordieux, comme votre Père est miséricordieux.
37Dili kamo maghukom, ug kamo dili pagahukman: ug dili kamo maghukom sa silot, ug kamo dili pagahukman sa silot: magbuhi kamo ug kamo pagabuhian.
37Ne jugez point, et vous ne serez point jugés; ne condamnez point, et vous ne serez point condamnés; absolvez, et vous serez absous.
38Maghatag kamo, ug kamo pagahatagan: taksanan nga maayo, nadasok ug natantan, ug naugdo hangtud nga moawas, igahatag nila sa inyong sabakan. Kay sa maong taksanan nga inyong gitaksan, pagatakson usab kamo.
38Donnez, et il vous sera donné: on versera dans votre sein une bonne mesure, serrée, secouée et qui déborde; car on vous mesurera avec la mesure dont vous vous serez servis.
39Ug siya misulti usab kanila ug usa ka sambingay: Arang ba makagmando ang usa ka buta sa usa ka buta? Dili ba mahulog silang duha sa buho?
39Il leur dit aussi cette parabole: Un aveugle peut-il conduire un aveugle? Ne tomberont-ils pas tous deux dans une fosse?
40Ang tinon-an dili labaw sa iyang magtutudlo: apan ang tagsatagsa, kong mahingpit na, mahisama sa iyang magtutudlo.
40Le disciple n'est pas plus que le maître; mais tout disciple accompli sera comme son maître.
41Ug nganong ginatan-aw mo ang puling nga anaa sa mata sa imong igsoon, ug wala mo pagtagda ang pinutol nga kahoy nga anaa sa imong kaugalingong mata?
41Pourquoi vois-tu la paille qui est dans l'oeil de ton frère, et n'aperçois-tu pas la poutre qui est dans ton oeil?
42Kun unsaon mo pag-ingon sa imong igsoon: Igsoon, pasagdi nga pagakuhaon ko ang puling sa imong mata, sa wala mo tan-awa usab ang pinutol nga kahoy nga anaa sa imong mata? Salingkapaw! Kuhaa una ang pinutol nga kahoy nga anaa sa imong mata, ug unya makakita ka pag-ayo sa pagkuha sa puling sa mata sa imong igsoon.
42Ou comment peux-tu dire à ton frère: Frère, laisse-moi ôter la paille qui est dans ton oeil, toi qui ne vois pas la poutre qui est dans le tien? Hypocrite, ôte premièrement la poutre de ton oeil, et alors tu verras comment ôter la paille qui est dans l'oeil de ton frère.
43Kay walay maayong kahoy nga magadala ug dautang bunga; wala usab ing dautang kahoy nga magadala ug maayong bunga.
43Ce n'est pas un bon arbre qui porte du mauvais fruit, ni un mauvais arbre qui porte du bon fruit.
44Kay ang tagsatagsa ka kahoy sa iyang bunga maila, kay sa mga tunokon ang mga tawo dili makakuha ug mga higos, bisan sa mga sapinit dili usab sila makapupo ug parras.
44Car chaque arbre se connaît à son fruit. On ne cueille pas des figues sur des épines, et l'on ne vendange pas des raisins sur des ronces.
45Ang maayong tawo gikan sa maayong bahandi sa iyang kasingkasing magapagula sa maayo; ug ang dautang tawo gikan sa dautang bahandi sa iyang kasingkasing magapagula sa dautan, kay ang baba magasulti gikan sa kadagaya sa kasingkasing.
45L'homme bon tire de bonnes choses du bon trésor de son coeur, et le méchant tire de mauvaises choses de son mauvais trésor; car c'est de l'abondance du coeur que la bouche parle.
46Ug nganong nagatawag kamo kanako: Ginoo, Ginoo, ug dili kamo magabuhat sa akong ginaingon?
46Pourquoi m'appelez-vous Seigneur, Seigneur! et ne faites-vous pas ce que je dis?
47Ang tagsatagsa nga moanhi kanako, nga magapatalinghug sa akong mga pulong ug magabuhat kanila, ipakita ko kaninyo kang kinsa siya igapakasama:
47Je vous montrerai à qui est semblable tout homme qui vient à moi, entend mes paroles, et les met en pratique.
48Siya sama sa usa ka tawo nga nagtukod ug usa ka balay, nga mikalot ug halalum, ug nagpahamutang ug patukoranan ibabaw sa batong bantilis; ug sa pagbaha sa sapa, ang sulog mihampak niadtong balaya; ug wala makatarug kaniya, kay gipasukad sa batong bantilis.
48Il est semblable à un homme qui, bâtissant une maison, a creusé, creusé profondément, et a posé le fondement sur le roc. Une inondation est venue, et le torrent s'est jeté contre cette maison, sans pouvoir l'ébranler, parce qu'elle était bien bâtie.
49Apan ang nagapatalinghug ug wala magabuhat, sama siya sa usa ka tawo nga nagtukod ug usa ka balay sa ibabaw sa yuta nga walay patukoranan; batok niini ang sulog mihampak, ug gilayon kini napukan; ug ang pagkalaglag niadtong balaya daku kaayo.
49Mais celui qui entend, et ne met pas en pratique, est semblable à un homme qui a bâti une maison sur la terre, sans fondement. Le torrent s'est jeté contre elle: aussitôt elle est tombée, et la ruine de cette maison a été grande.