Cebuano

French 1910

Mark

10

1Ug mitindog siya gikan didto ug miadto sa mga utlanan sa Judea ug unahan sa Jordan: Ug ang mga panon sa katawohan miusab pagdugok sa tingub ngadto kaniya; ug ingon sa iyang nabatasan, siya nagtudlo kanila pag-usab.
1Jésus, étant parti de là, se rendit dans le territoire de la Judée au delà du Jourdain. La foule s'assembla de nouveau près de lui, et selon sa coutume, il se mit encore à l'enseigner.
2Ug may mingduol kaniya nga mga Fariseo ug nangutana sa pagtintal kaniya: Uyon ba sa Kasugoan nga ang usa ka bana magabiya sa iyang asawa?
2Les pharisiens l'abordèrent; et, pour l'éprouver, ils lui demandèrent s'il est permis à un homme de répudier sa femme.
3Ug sa pagtubag niya, miingon kanila: Unsay gisugo kaninyo ni Moises?
3Il leur répondit: Que vous a prescrit Moïse?
4Ug nanag-ingon sila: Si Moises mitugot sa pagsulat ug kalig-onan sa panagbulag, ug sa pagbiya kaniya.
4Moïse, dirent-ils, a permis d'écrire une lettre de divorce et de répudier.
5Apan si Jesus miingon kanila: Tungod sa kagahi sa inyong kasingkasing iyang gisulat kaninyo kining sugoa.
5Et Jésus leur dit: C'est à cause de la dureté de votre coeur que Moïse vous a donné ce précepte.
6Apan sukad sa pagtukod sa kalibutan, lalake ug babaye iyang gibuhat sila.
6Mais au commencement de la création, Dieu fit l'homme et la femme;
7Tungod niini pagabiyaan sa usa ka tawo ang iyang amahan ug ang iyang inahan ug makighiusa sa iyang asawa.
7c'est pourquoi l'homme quittera son père et sa mère, et s'attachera à sa femme,
8Ug silang duha magausa ra ka unod. Busa dili na sila duruha, kondili usa na lamang ka unod.
8et les deux deviendront une seule chair. Ainsi ils ne sont plus deux, mais ils sont une seule chair.
9Busa ang gihiusa sa Dios dili pagabulagon sa tawo.
9Que l'homme donc ne sépare pas ce que Dieu a joint.
10Ug sa balay gipangutana siya pag-usab sa iyang mga tinon-an mahatungod niining butanga.
10Lorsqu'ils furent dans la maison, les disciples l'interrogèrent encore là-dessus.
11Ug siya miingon kanila: Kong kinsa ang mobiya sa iyang asawa ug mangasawa sa lain makasala sa panapaw batok kaniya.
11Il leur dit: Celui qui répudie sa femme et qui en épouse une autre, commet un adultère à son égard;
12Ug kong ang usa ka babaye mobiya sa iyang bana ug mamana sa lain siya makasala sa panapaw.
12et si une femme quitte son mari et en épouse un autre, elle commet un adultère.
13Ug siya gidad-an nila ug mga gagmayng bata aron siya magahikap kanila; apan ang mga tinon-an nagbadlong kanila.
13On lui amena des petits enfants, afin qu'il les touchât. Mais les disciples reprirent ceux qui les amenaient.
14Apan sa pagkakita ni Jesus niini, nasuko siya ug miingon kanila: Pasagdi ninyo ang mga bata nga moduol sila kanako, ug dili ninyo sila pagdid-an, kay ang gingharian sa Dios alang sa mga sama kanila.
14Jésus, voyant cela, fut indigné, et leur dit: Laissez venir à moi les petits enfants, et ne les en empêchez pas; car le royaume de Dieu est pour ceux qui leur ressemblent.
15Sa pagkamatuod nagaingon ako kaninyo, bisan kinsa nga dili modawat sa gingharian sa Dios ingon sa usa ka bata, dili gayud siya makasulod niini.
15Je vous le dis en vérité, quiconque ne recevra pas le royaume de Dieu comme un petit enfant n'y entrera point.
16Ug sa nakugos niya sila sa iyang mga bukton, ug napandungan sa iyang mga kamot, iyang gipanalanginan sila.
16Puis il les prit dans ses bras, et les bénit, en leur imposant les mains.
17Ug sa paggula niya sa dalan may usa nga midalagan ngadto kaniya, ug miluhod ug nangutana kaniya: Maayong Magtutudlo, unsa ang akong pagabuhaton, aron mapanunod ko ang kinabuhi nga walay katapusan?
17Comme Jésus se mettait en chemin, un homme accourut, et se jetant à genoux devant lui: Bon maître, lui demanda-t-il, que dois-je faire pour hériter la vie éternelle?
18Ug si Jesus miingon kaniya: Nganong ginganlan mo ako ug maayo? Walay bisan kinsa nga maayo, kondili usa lamang, ang Dios.
18Jésus lui dit: Pourquoi m'appelles-tu bon? Il n'y a de bon que Dieu seul.
19Nahibalo ka sa mga sugo: Dili ka manapaw; dili ka magpatay; dili ka mangawat; dili ka magsaksi sa bakak; dili ka manlimbong; tumahod ka sa imong amahan ug sa imong inahan.
19Tu connais les commandements: Tu ne commettras point d'adultère; tu ne tueras point; tu ne déroberas point; tu ne diras point de faux témoignage; tu ne feras tort à personne; honore ton père et ta mère.
20Ug siya miingon kaniya: Magtutudlo, ngatanan kining mga butanga gibantayan ko sukad sa akong pagkabata.
20Il lui répondit: Maître, j'ai observé toutes ces choses dès ma jeunesse.
21Ug si Jesus, sa nagatutok kaniya, nahagugma kaniya, ug miingon: Usa ka butang ang nakulang kanimo: Lumakaw ka, ibaligya mo ang imong kahimtang, ug ihatag sa mga kabus; ug may bahandi ka sa langit; ug umari ka, dad-a ang imong cruz, ug sumunod kanako.
21Jésus, l'ayant regardé, l'aima, et lui dit: Il te manque une chose; va, vends tout ce que tu as, donne-le aux pauvres, et tu auras un trésor dans le ciel. Puis viens, et suis-moi.
22Ug siya nahiubos niining pulonga, ug milakaw nga masulob-on; kay siya usa nga may daghang bahandi.
22Mais, affligé de cette parole, cet homme s'en alla tout triste; car il avait de grands biens.
23Ug si Jesus mitan-aw sa libut ug miingon sa iyang mga tinon-an: Pagkalisud gayud sa mga adunay bahandi ang pagsulod sa gingharian sa Dios!
23Jésus, regardant autour de lui, dit à ses disciples: Qu'il sera difficile à ceux qui ont des richesses d'entrer dans le royaume de Dieu!
24Ug ang iyang mga tinon-an nang-hibulong sa iyang mga pulong; apan si Jesus mingtubag pag-usab ug miingon kanila: Mga anak, pagkalisud sa mga nagasalig sa mga bahandi ang pagsulod sa gingharian sa Dios!
24Les disciples furent étonnés de ce que Jésus parlait ainsi. Et, reprenant, il leur dit: Mes enfants, qu'il est difficile à ceux qui se confient dans les richesses d'entrer dans le royaume de Dieu!
25Labi pang masayon alang sa usa ka camello ang paglusot sa mata sa dagum kay sa usa ka dato ang pagsulod sa gingharian sa Dios.
25Il est plus facile à un chameau de passer par le trou d'une aiguille qu'à un riche d'entrer dans le royaume de Dieu.
26Ug sila nanghitingala sa hilabihan gayud, ug nasig-ingon: Busa, kinsa man diay ang maluwas?
26Les disciples furent encore plus étonnés, et ils se dirent les uns aux autres; Et qui peut être sauvé?
27Ug si Jesus, sa mitan-aw kanila, miingon: sa mga tawo dili gayud kini mahimo, apan sa Dios dili ingon niini; kay sa Dios ang tanang mga butang mahimo.
27Jésus les regarda, et dit: Cela est impossible aux hommes, mais non à Dieu: car tout est possible à Dieu.
28Ug misugod si Pedro sa pag-ingon kaniya: Ania karon, gipamiyaan namo ang tanan ug misunod kami kanimo.
28Pierre se mit à lui dire; Voici, nous avons tout quitté, et nous t'avons suivi.
29Ug sa pagtubag ni Jesus, miingon: Sa pagkamatuod nagaingon ako kaninyo, nga walay bisan kinsa nga mibiya sa iyang balay, kun mga igsoon nga lalake, kun mga igsoon nga babaye, kun amahan, kun inahan, kun asawa, kun mga anak, kun mga kaumahan, tungod kanako ug sa Maayong Balita.
29Jésus répondit: Je vous le dis en vérité, il n'est personne qui, ayant quitté, à cause de moi et à cause de la bonne nouvelle, sa maison, ou ses frères, ou ses soeurs, ou sa mère, ou son père, ou ses enfants, ou ses terres,
30Nga dili magadawat usa ka gatus ka pilo niining panahona, mga balay, ug mga igsoon nga lalake ug babaye, ug mga inahan ug mga anak, ug mga kaumahan, uban sa mga paglutos; ug sa panahon nga umalabut kinabuhi nga walay katapusan.
30ne reçoive au centuple, présentement dans ce siècle-ci, des maisons, des frères, des soeurs, des mères, des enfants, et des terres, avec des persécutions, et, dans le siècle à venir, la vie éternelle.
31Apan daghan ang mga nanghiuna, nga manghiulahi, ug mga nanghiulahi nga manghiuna.
31Plusieurs des premiers seront les derniers, et plusieurs des derniers seront les premiers.
32Ug didto sila sa dalan, nga nagatungas padulong sa Jerusalem; ug si Jesus nagauna kanila, ug nanghibulong sila; ug sila nga nanagsunod nangahadlok. Ug gidala na usab niya ang napulo ug duha, ug nagsugod siya sa pagsulti kanila sa mga butang nga manghitabo kaniya.
32Ils étaient en chemin pour monter à Jérusalem, et Jésus allait devant eux. Les disciples étaient troublés, et le suivaient avec crainte. Et Jésus prit de nouveau les douze auprès de lui, et commença à leur dire ce qui devait lui arriver:
33Nga nagaingon: Ania karon, nagatungas kita padulong sa Jerusalem; ug ang Anak sa tawo igatugyan ngadto sa mga punoan sa mga sacerdote ug sa mga escriba; ug ilang pagahukman siya sa kamatayon, ug igatugyan siya ngadto sa mga Gentil.
33Voici, nous montons à Jérusalem, et le Fils de l'homme sera livré aux principaux sacrificateurs et aux scribes. Ils le condamneront à mort, et ils le livreront aux païens,
34Nga pagayubitan siya nila, ug pagahampakon; ug pagalud-an, ug pagapatyon; ug sa ikatolo ka adlaw mabanhaw siya.
34qui se moqueront de lui, cracheront sur lui, le battront de verges, et le feront mourir; et, trois jours après, il ressuscitera.
35Ug mingduol kaniya si Jacobo ug si Juan, mga anak ni Zebedeo, sa pag-ingon: Magtutudlo, buot namo nga buhaton mo kanamo ang bisan unsa nga among pangayoon.
35Les fils de Zébédée, Jacques et Jean, s'approchèrent de Jésus, et lui dirent: Maître, nous voudrions que tu fisses pour nous ce que nous te demanderons.
36Ug siya miingon kanila: Unsa ang buot ninyo nga akong pagabuhaton kaninyo?
36Il leur dit: Que voulez-vous que je fasse pour vous?
37Ug sila nanag-ingon kaniya: Itugot kanamo nga managlingkod kami ang usa sa imong too, ug ang usa sa imong wala sa imong kahimayaan.
37Accorde-nous, lui dirent-ils, d'être assis l'un à ta droite et l'autre à ta gauche, quand tu seras dans ta gloire.
38Ug miingon kanila si Jesus: Wala ninyo hibaloi ang inyong ginapangayo. Arang ba kamo makainum sa copa, nga akong pagaimnan, kun makapabautismo sa bautismo nga gibautismo kanako?
38Jésus leur répondit: Vous ne savez ce que vous demandez. Pouvez-vous boire la coupe que je dois boire, ou être baptisés du baptême dont je dois être baptisé?
39Ug sila nagaingon kaniya: Arang kami. Ug si Jesus miingon kanila: Sa pagkamatuod ang copa nga akong pagaimnan pagaimnan ninyo; ug sa bautismo nga gibautismo kanako pagabautismohan kamo.
39Nous le pouvons, dirent-ils. Et Jésus leur répondit: Il est vrai que vous boirez la coupe que je dois boire, et que vous serez baptisés du baptême dont je dois être baptisé;
40Apan ang paglingkod sa akong too ug sa akong wala, dili ako ang paghatag, kondili sa mga ginatagan-an.
40mais pour ce qui est d'être assis à ma droite ou à ma gauche, cela ne dépend pas de moi, et ne sera donné qu'à ceux à qui cela est réservé.
41Ug sa hingdunggan kini sa napulo, nanagsugod sila sa pagpanuyo kang Jacobo ug kang Juan.
41Les dix, ayant entendu cela, commencèrent à s'indigner contre Jacques et Jean.
42Ug gitawag sila ni Jesus ngadto kaniya, ug siya nag-ingon kanila: Hing-sayran ninyo nga ang mga ginaila nga magbubuot sa mga Gentil nagapakahari kanila; ug ang ilang mga kadagkuan nagagamit ug pagbulot-an sa ibabaw nila.
42Jésus les appela, et leur dit: Vous savez que ceux qu'on regarde comme les chefs des nations les tyrannisent, et que les grands les dominent.
43Apan dili maingon niini sa taliwala ninyo; kondili, bisan kinsa kaninyo nga buot magpakadaku mahimong inyong alagad.
43Il n'en est pas de même au milieu de vous. Mais quiconque veut être grand parmi vous, qu'il soit votre serviteur;
44Ug bisan kinsa kaninyo nga buot magauna mahimong ulipon sa tanan.
44et quiconque veut être le premier parmi vous, qu'il soit l'esclave de tous.
45Kay ang Anak sa tawo mianhi, dili aron pagaalagaran, kondili sa pag-alagad, ug sa paghatag sa iyang kinabuhi nga lukat alang sa daghan.
45Car le Fils de l'homme est venu, non pour être servi, mais pour servir et donner sa vie comme la rançon de plusieurs.
46Ug miabut sila sa Jerico. Ug sa paggikan niya sa Jerico uban ang iyang mga tinon-an ug ang usa ka dakung panon sa katawohan, ang anak ni Timeo, si Bartimeo, usa ka buta nga makililimos, nagalingkod sa daplin sa dalan.
46Ils arrivèrent à Jéricho. Et, lorsque Jésus en sortit, avec ses disciples et une assez grande foule, le fils de Timée, Bartimée, mendiant aveugle, était assis au bord du chemin.
47Ug sa pagkadungog niya, nga mao kadto si Jesus nga Nazaretnon, misugod sa pagsinggit ug pag-ingon, Jesus, Anak ni David, kaloy-i ako!
47Il entendit que c'était Jésus de Nazareth, et il se mit à crier; Fils de David, Jésus aie pitié de moi!
48Ug daghan ang mibadlong kaniya aron siya mohilum. Apan siya misinggit ug labi pa hinoon. Anak ni David, kaloy-i ako!
48Plusieurs le reprenaient, pour le faire taire; mais il criait beaucoup plus fort; Fils de David, aie pitié de moi!
49Ug mihunong si Jesus ug miingon: Tawga ninyo siya. Ug gitawag nila ang buta nga nagaingon kaniya: Maglipay ka; Tumindog ka, siya nagatawag kanimo.
49Jésus s'arrêta, et dit: Appelez-le. Ils appelèrent l'aveugle, en lui disant: Prends courage, lève-toi, il t'appelle.
50Ug iyang gisalibay ang iyang kupo, ug mitindog, ug miduol kang Jesus.
50L'aveugle jeta son manteau, et, se levant d'un bond, vint vers Jésus.
51Ug sa mitubag si Jesus, nag-ingon kaniya: Unsa ang buot mo, nga paga-buhaton ko kanimo? Ug ang buta miingon kaniya: Magtutudlo, nga makadawat unta ako sa akong igtatan-aw.
51Jésus, prenant la parole, lui dit: Que veux-tu que je te fasse? Rabbouni, lui répondit l'aveugle, que je recouvre la vue.
52Ug si Jesus miingon kaniya: Lumakaw ka, ang imong pagtoo nagluwas kanimo. Ug dihadiha nakadawat siya sa igtatan-aw; ug misunod siya kang Jesus sa dalan.
52Et Jésus lui dit: Va, ta foi t'a sauvé. Aussitôt il recouvra la vue, et suivit Jésus dans le chemin.