1Ja Issanda laegas oli vilistite väljadel seitse kuud.
2Ja vilistid kutsusid kokku preestrid ja ennustajad, öeldes: 'Mida peaksime tegema Issanda laekaga? Õpetage meid, kuidas saaksime selle koju läkitada?'
3Ja need ütlesid: 'Kui te Iisraeli Jumala laeka ära saadate, siis ärge saatke seda tühjalt, sest te peate temale kindlasti tasuma süüohvri; siis te saate terveks ja saate teada, miks tema käsi ei lahku!'
4Kui vilistid küsisid: 'Milline on see süüohver, mida me temale peame tasuma?', siis nad vastasid: 'Vilistite vürstide arvu järgi viis kuldpaiset ja viis kuldhiirt, sest sama nuhtlus on olnud kõigil, ka teie vürstidel.
5Valmistage siis kujud oma veripaisetest ja kujud hiirtest, kes maad hävitavad, ja andke au Iisraeli Jumalale! Vahest ta kergendab oma kätt, mis on teie peal, ja teie jumalate ja teie maa peal!
6Sest miks teete oma südamed kõvaks, nagu egiptlased ja vaarao tegid oma südamed kõvaks? Eks olnud nõnda, et kui ta näitas neile oma jõudu, siis nad lasksid Iisraeli lapsed minema ja need tulid ära?
7Võtke ja seadke nüüd valmis üks uus vanker ja võtke kaks imetajat lehma, kelle peal veel iket ei ole olnud, ja rakendage lehmad vankri ette, aga vasikad nende järelt viige koju!
8Siis võtke Issanda laegas ja pange see vankrile; need kuldasjad, mis te temale süüohvriks tasute, asetage selle kõrvale karpi; siis saatke see minema, et see ära läheks!
9Seejärel vaadake: kui ta läheb oma kodukandi poole, üles Beet-Semesisse, siis on tema meile seda suurt kurja teinud; aga kui mitte, siis teame, et tema käsi pole meisse puutunud, vaid see oli juhus, mis meid tabas.'
10Ja mehed tegid nõnda: võtsid kaks imetajat lehma ja rakendasid vankri ette, aga nende vasikad nad sulgesid koju.
11Ja nad asetasid vankrile Issanda laeka, karbi, kuldhiired ja oma paisete kujud.
12Siis läksid lehmad otseteed Beet-Semesi poole, käies üha sedasama maanteed, ise ammudes; nad ei pöördunud ei paremale ega vasakule, ja vilistite vürstid käisid nende järel kuni Beet-Semesini.
13Beet-Semesis oldi parajasti orus nisu lõikamas. Kui nad oma silmad üles tõstsid, siis nägid nad laegast ja rõõmustasid seda nähes.
14Vanker tuli aga beetsemeslase Joosua põllule ja jäi sinna seisma; ja seal oli suur kivi. Siis nad lõhkusid vankripuud ja ohverdasid lehmad Issandale põletusohvriks.
15Leviidid olid maha tõstnud Issanda laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad, ja pannud suure kivi peale. Ja Beet-Semesi mehed ohverdasid sel päeval Issandale põletusohvreid ja tapsid tapaohvreid.
16Ja kui need viis vilistite vürsti olid seda näinud, siis nad läksid selsamal päeval tagasi Ekronisse.
17Ja need olid need kuldpaised, mis vilistid tasusid Issandale süüohvriks: Asdodi eest üks, Assa eest üks, Askeloni eest üks, Gati eest üks, Ekroni eest üks.
18Ja kuldhiiri oli vastavalt nende viie vürsti kõigi vilistite linnade arvule, kindlustatud linnadest kuni lahtiste küladeni ja kuni suure kivini, mille peale nad asetasid Issanda laeka; see on tänapäevani alles beetsemeslase Joosua põllul.
19Aga Beet-Semesi mehi löödi maha, sest nad olid vaadanud Issanda laekasse; ja ta lõi rahvast maha viiskümmend tuhat ja seitsekümmend meest. Ja rahvas leinas, et Issand oli löönud rahvast nii suure löögiga.
20Ja Beet-Semesi mehed ütlesid: 'Kes suudaks seista Issanda, selle püha Jumala ees? Kelle juurde peaks ta meie juurest minema?'
21Ja nad läkitasid käskjalad ütlema Kirjat-Jearimi elanikele: 'Vilistid on Issanda laeka tagasi toonud, tulge alla ja viige see eneste juurde!'