¹Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.

²Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.

³Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.

⁴Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse

⁵ning ütlesid temale: 'Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!'

⁶Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: 'Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!' Ja Saamuel palus Issandat.

⁷Ja Issand ütles Saamuelile: 'Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!

⁸Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.

⁹Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!'

¹⁰Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.

¹¹Ta ütles: 'Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;

¹²ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;

¹³ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;

¹⁴ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;

¹⁵ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;

¹⁶ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;

¹⁷ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.

¹⁸Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile.'

¹⁹Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: 'Ei! Meil peab olema kuningas,

²⁰et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!'

²¹Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.

²²Aga Issand ütles Saamuelile: 'Kuule nende häält ja pane neile kuningas!' Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: 'Minge igaüks oma linna!'