¹Aga Efraimi mehed hüüti kokku ja nad läksid põhja poole ning ütlesid Jeftale: 'Mispärast sa läksid sõdima ammonlaste vastu ega kutsunud meid, et oleksime tulnud koos sinuga? Me põletame tulega sinu koja su pealt!'

²Ja Jefta vastas neile: 'Minul ja mu rahval oli suur riid ammonlastega; siis ma hüüdsin teid, aga te ei päästnud mind nende käest.

³Ja kui ma nägin, et päästjaid ei olnud, siis ma võtsin oma elu iseenese kätte ning läksin ammonlaste vastu ja Issand andis nad minu kätte. Miks tulete nüüd minu juurde ja sõdite minu vastu?'

⁴Ja Jefta kogus kokku kõik Gileadi mehed ning sõdis Efraimi vastu; ja Gileadi mehed lõid Efraimi, kes oli öelnud: 'Te olete Efraimist ära jooksnud. Gilead on keset Efraimi ja keset Manasset.'

⁵Ja Gilead vallutas Jordani koolmed Efraimi poole; kui siis mõni Efraimi põgenik ütles: 'Lase ma lähen üle!', küsisid Gileadi mehed temalt: 'Kas sa oled efraimlane?' Ja kui ta vastas: 'Ei!',

⁶ütlesid nad temale: 'Ütle siis: Ðibbolet!'; ütles ta aga: 'Sibbolet', sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada, võtsid nad ta kinni ja tapsid Jordani koolmete juures. Nõnda langes sel ajal Efraimist nelikümmend kaks tuhat.

⁷Ja Jefta mõistis Iisraelile kohut kuus aastat; siis gileadlane Jefta suri ja ta maeti oma linna Gileadis.

⁸Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Ibsan Petlemmast.

⁹Temal oli kolmkümmend poega; ta pani kolmkümmend tütart väljapoole mehele ja tõi oma poegadele kolmkümmend tütart väljastpoolt; ta mõistis Iisraelile kohut seitse aastat.

¹⁰Siis Ibsan suri ja ta maeti Petlemma.

¹¹Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Eelon, sebulonlane; tema mõistis Iisraelile kohut kümme aastat.

¹²Siis sebulonlane Eelon suri ja ta maeti Ajjalonisse Sebuloni maale.

¹³Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Abdon, Hilleli poeg, piraatonlane.

¹⁴Temal oli nelikümmend poega ja kolmkümmend pojapoega, kes ratsutasid seitsmekümne eesli seljas; tema mõistis Iisraelile kohut kaheksa aastat.

¹⁵Siis piraatonlane Abdon, Hilleli poeg, suri ja ta maeti Piraatonisse, Efraimi maale amalekkide mäestikku.