¹Jedanaeste godine, trećega mjeseca, prvoga dana, dođe mi riječ Jahvina:

¹Ja üheteistkümnendal aastal, kolmanda kuu esimesel päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

²"Sine čovječji, kaži faraonu, kralju egipatskom, i mnoštvu njegovu: 'Na koga naličiš veličinom svojom?

²'Inimesepoeg, ütle vaaraole ja tema hiilgusele: Kelle sarnane sa oled oma suuruses?

³Usporedit ću te, evo, s cedrom libanonskim, lijepih grana, gusta lišća i debla visoka: vrh mu do oblaka seže.

³Vaata küpressi, Liibanoni seedrit, mis on okstelt ilus, metsataolist varju andev, kasvult kõrge ja mille latv on keset pilvi.

⁴Voda ga othrani i uzvisi bezdan; rijekama mu svojim nasad oblijevaše, rukave svoje slaše k svem drveću poljskom.

⁴Veed kasvatasid seda, põhjavesi laskis sirguda sel suureks, pannes voolama oma jõed ümber selle istutuspaiga ja lähetades nired kõigi metsapuude juurde.

⁵I zato rastom on nadvisi sve poljsko drveće. Grane mu se namnožiše, hvoje mu se razgranaše od obilne vode što mu dotjecaše;

⁵Seetõttu oli selle kasv kõrgem kõigist metsapuudest, sel oli palju harusid ja selle oksad kasvasid pikaks rohkest veest, kui see ennast sirutas.

⁶ptice mu nebeske na granama gnijezda savijahu. Ispod hvoja njegovih legoše se divlje zvijeri. A u hladu njegovu svi veliki narodi sjeđahu.

⁶Selle harudel pesitsesid kõiksugu taeva linnud, selle okste all poegisid kõiksugu metsloomad ja selle varjus elasid kõik suured rahvad.

⁷Lijep on bijaše veličinom i širinom svojih grana; do dubokih voda žilje mu sezaše!

⁷Ilus oli see oma suuruses oma lopsaka lehestikuga, sest selle juur oli rohke vee ääres.

⁸Ne bijahu mu ravni ni cedrovi u vrtu Božjem, ni čempresi se ne mogahu usporediti s granama njegovim, a platane ni kao hvoje njegove ne bijahu! Nijedno stablo u vrtu Božjem ne bješe mu po ljepoti ravno.

⁸Seedrid Jumala aias ei olnud sellega võrdsed, küpressid ei olnud harude poolest selle sarnased, ja plataanidel ei olnud selle oksi; ükski puu Jumala aias ei olnud ilu poolest selle sarnane.

⁹Ukrasih ga mnoštvom grana, i zaviđaše mu sve edensko drveće u vrtu Božjem.'

⁹Mina tegin selle nii ilusaks rikkaliku lehestikuga ja kõik Eedeni puud, mis olid Jumala aias, kadestasid seda.

¹⁰Stoga ovako govori Jahve Gospod: 'Jer se s rasta uzoholio što mu vrh do oblaka sezaše i srce mu visina zanese,

¹⁰Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et see sai kasvult kõrgeks ja sirutas oma ladva pilvedesse ning et selle süda läks ülbeks oma kõrgusest,

¹¹predadoh ga u ruke najmoćnijemu od svih naroda da učini s njime po zloći njegovoj, i odbacih ga.

¹¹siis andsin ma selle ühe rahvaste valitseja kätte: tema talitas sellega nagu tahtis, vastavalt selle süüle. Mina tõukasin selle ära.

¹²Tuđinci, najokrutniji od naroda, posjekoše ga i oboriše, grane mu padahu po gorama i svim dolinama, hvoje mu se po svim uvalama polomiše, svi se narodi zemlje od njegova hlada udaljiše, ostaviše ga!

¹²Ja võõrad, julmimad rahvaste seast, raiusid selle maha ning jätsid sinna; selle lehed langesid mägedele ja kõigisse orgudesse, ja selle oksad jäid murtuina kõigisse maa ojadesse; kõik maa rahvad läksid ära selle varju alt ja jätsid selle maha.

¹³Na njegovo oboreno stablo sve ptice nebeske sletješe! Među njegovim se granama sve divlje zvijeri nastaniše!

¹³Selle langetatud tüve peale asusid kõik taeva linnud ja selle okste peale kõik metsloomad -

¹⁴Da se rastom svojim nijedno stablo pokraj vode više ne uzvisi i da vrh svoj među oblake ne uzdigne! I da se nijedno stablo koje pije vode u visinu svoju ne uzdaje! Jer su svi predani smrti, bačeni u podzemne krajeve, posred sinova ljudskih, s onima što slaze u jamu!'

¹⁴et ükski veeäärne puu ei läheks ülbeks oma kasvu pärast ega sirutaks oma latva pilvede vahele, ja et oma ülbuses ei jääks püsima võimsamad neist, kõik, kellel on rohkesti vett -, sest need kõik antakse surma, maa sügavustesse inimlaste sekka, kes on läinud alla hauda.

¹⁵Ovako govori Jahve Gospod: 'U dan kad on siđe u Podzemlje, u znak žalosti, zatvorih nad njim ponor i zaustavih rijeke njegove. I velike vode presahnuše te sav Libanon zbog njega u tugu zaogrnuh i sve se poljsko drveće zbog njega osuši!

¹⁵Nõnda ütleb Issand Jumal: Päeval, kui ta astus alla surmavalda, korraldasin ma leinamise; ma katsin tema pärast põhjavee ja hoidsin tagasi tema jõed, suured veed peeti kinni; ma tegin tema pärast Liibanoni mustaks ja tema pärast närbusid kõik metsapuud.

¹⁶Gromotom pada njegova potresoh narode kad ga strmoglavih u Podzemlje s onima što u jamu siđoše! I u podzemnom se kraju utješi sve drveće edensko, najizabranije i najljepše u Libanonu, sve što je vodu ispijalo.

¹⁶Tema langemise raginast panin ma rahvad värisema, kui ma tõukasin ta surmavalda koos haudaminejatega. Maa sügavustes leidsid troosti kõik Eedeni puud, valitud ja parimad Liibanonilt, kõik, kellel oli rohkesti vett,

¹⁷I ono, mišica njegova, i oni među narodima koji u hladu njegovu sjeđahu, siđoše s njim u Podzemlje, k onima što mačem bijahu probodeni.

¹⁷needki läksid koos temaga surmavalda mõõgaga mahalöödute juurde, jah, pillutati need, kes istusid tema varju all rahvaste keskel.

¹⁸Na koga, dakle, među drvećem edenskim, naličiš svojom moći, slavom i veličinom? A sad si s njima oboren u podzemni kraj i s neobrezanima ležiš među onima što mačem bijahu probodeni. To je faraon i sve njegovo mnoštvo' - riječ je Jahve Gospoda."

¹⁸Millisega Eedeni puude seast saaks sind võrrelda au ja suuruse poolest? Sind tõugatakse koos Eedeni puudega maa sügavustesse, sa magad ümberlõikamatute keskel koos mõõgaga mahalöödutega. Nõnda käib vaarao ja tema hiilguse käsi, ütleb Issand Jumal.'