¹Budući da Zakon ima tek sjenu budućih dobara, a ne sam lik zbiljnosti, on uistinu žrtvama koje se - iz godine u godinu iste - neprestano prinose ne može nikada usavršiti one što pristupaju.

¹Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad.

²Ta ne bi li se prestale prinositi kad bogoslužnici, jednom očišćeni, ne bi više imali nikakve svijesti grijeha?

²Eks muidu oleks ju lakanud nende ohverdamine, sest jumalateenijail ei oleks kord juba puhastatult enam mingit patust südametunnistust?

³Ali po njima se iz godine u godinu podsjeća na grijehe.

³Kuid nende ohvritega tuletatakse igal aastal meelde patte;

⁴Jer krv bikova i jaraca nikako ne može odnijeti grijeha.

⁴sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära.

⁵Zato On ulazeći u svijet veli: Žrtva i prinos ne mile ti se, nego si mi tijelo pripravio;

⁵Seepärast Kristus ütleb maailma tulles: 'Tapaohvrit ja roaohvrit sa ei tahtnud, aga ihu sa oled mulle valmistanud.

⁶paljenice i okajnice ne sviđaju ti se.

⁶Põletusohvrid ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärased.

⁷Tada rekoh: "Evo dolazim!" U svitku knjige piše za mene: "Vršiti, Bože, volju tvoju!"

⁷Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen - rullraamatusse on minust kirjutatud - tegema sinu tahtmist, oh Jumal!'

⁸Pošto gore reče: Žrtve i prinosi, paljenice i okajnice - koje se po Zakonu prinose - ne mile ti se i ne sviđaju,

⁸Esmalt ta ütleb: 'Tapaohvrit ja roaohvrit ja põletusohvreid ja patuohvreid ei ole sa tahtnud ega ole need olnud sulle meelepärased, kuigi neid ohverdatakse Seaduse järgi!'

⁹veli zatim: Evo dolazim vršiti volju tvoju! Dokida prvo da uspostavi drugo.

⁹Ja siis ta ütleb: 'Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist!' Ta kõrvaldab esimese selleks, et kehtestada teine.

¹⁰U toj smo volji posvećeni prinosom tijela Isusa Krista jednom zauvijek.

¹⁰Sellessamas tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ühekordse ja alatiseks ohverdamise läbi.

¹¹I svaki je svećenik dan za danom u bogoslužju te učestalo prinosi iste žrtve, koje nikako ne mogu odnijeti grijeha.

¹¹Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte.

¹²A ovaj, pošto je prinio jednu jedincatu žrtvu za grijehe, zauvijek sjede zdesna Bogu

¹²Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele,

¹³čekajući otad dok se neprijatelji ne podlože za podnožje nogama njegovim.

¹³nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks.

¹⁴Jednim uistinu prinosom zasvagda usavrši posvećene.

¹⁴Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks.

¹⁵A to nam svjedoči i Duh Sveti. Pošto je doista rekao:

¹⁵Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud:

¹⁶"Ovo je Savez kojim ću se svezati s njima nakon ovih dana", Gospodin govori: "Zakone ću svoje staviti u njihova srca i upisati ih u dušu njihovu.

¹⁶'See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.

¹⁷I grijeha se njihovih i bezakonja njihovih neću više spominjati."

¹⁷Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid.'

¹⁸A gdje su grijesi oprošteni, nema više prinosa za njih.

¹⁸Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.

¹⁹Imamo dakle, braćo, slobodan ulaz u Svetinju po krvi Isusovoj -

¹⁹Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika -

²⁰put nov i živ što nam ga On otvori kroz zavjesu, to jest svoje tijelo;

²⁰selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu -

²¹imamo i Velikog svećenika nad kućom Božjom.

²¹ja et meil on suur preester Jumala koja üle,

²²Pristupajmo stoga s istinitim srcem u punini vjere, srdaca škropljenjem očišćenih od zle savjesti i tijela oprana čistom vodom.

²²siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega!

²³Čuvajmo nepokolebljivu vjeru nade jer je vjeran Onaj koji dade obećanje.

²³Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.

²⁴I pazimo jedni na druge da se potičemo na ljubav i dobra djela

²⁴Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele.

²⁵te ne propuštamo svojih sastanaka, kako je u nekih običaj, nego se hrabrimo, to više što više vidite da se bliži Dan.

²⁵Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.

²⁶Jer ako svojevoljno griješimo pošto primismo spoznanje istine, nema više žrtve za grijehe,

²⁶Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest,

²⁷nego strašno isčekivanje suda i bijesa ognja što će proždrijeti protivnike.

²⁷vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.

²⁸Je li tko prekršio Zakon Mojsijev, bez milosrđa biva pogubljen na osnovi dvojice ili trojice svjedoka.

²⁸Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale.

²⁹Zamislite koliko li će goru kaznu zavrijediti tko Sina Božjega pogazi, i nečistom smatra krv Saveza kojom je posvećen, i Duha milosti pogrdi?

²⁹Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?

³⁰Ta poznajemo Onoga koji je rekao: Moja je odmazda, ja ću je vratiti; i još: Sudit će Gospodin svome puku.

³⁰Me ju tunneme teda, kes ütleb: 'Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte.' Ja taas: 'Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle.'

³¹Strašno je upasti u ruke Boga živoga.

³¹Hirmus on langeda elava Jumala kätte!

³²A spomenite se onih prvih dana kada ste, tek prosvijetljeni, izdržali veliku patničku borbu:

³²Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes!

³³ovamo javno izvrgnuti porugama i nevoljama, onamo postavši zajedničari onih s kojima se tako postupalo.

³³Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis.

³⁴I doista, sa sužnjevima ste suosjećali i s radošću prihvatili otimanje dobara znajući da imate bolji, trajan posjed.

³⁴Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.

³⁵Ne gubite dakle pouzdanja! Pripada mu velika plaća!

³⁵Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!

³⁶Postojanosti vam uistinu treba da biste vršeći volju Božju zadobili obećano.

³⁶Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.

³⁷Jer još malo, sasvim malo, i Onaj koji dolazi doći će i neće zakasniti

³⁷'Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.

³⁸A pravednik će moj od vjere živjeti, ako li pak otpadne, ne mili se on duši mojoj.

³⁸Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.'

³⁹A mi nismo od onih koji otpadaju, sebi na propast, nego od onih koji vjeruju na spas duše.

³⁹Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.