¹Teško gizdavu vijencu pijanica Efrajimovih, uvelu cvijetu blistava mu nakita - onima što uvrh plodnog dola leže vinom opijeni!

¹Häda Efraimi joomarite toredale kroonile ja tema hiilgava ilu närtsinud õiele künkal keset veinist roidunute lopsakat orgu!

²Evo, od Gospoda jaki i moćni, kao pljusak s tučom, kao vihor razorni, prolom oblaka i povodanj, i svom ih snagom na zemlju baca.

²Vaata, Issandal on keegi vägev ja võimas, otsekui rahesadu, hävitav torm, võimsalt voolava veetulva sarnane, kes paiskab jõuga jalust.

³Bit će izgažen nogama gizdav vijenac pijanica Efrajimovih

³Jalge alla tallatakse Efraimi joomarite tore kroon

⁴i uveo cvijet blistava mu nakita uvrh plodnih dolina; bit će kao rana smokva prije ljeta: čim je tko spazi, odmah je ubere.

⁴ja tema hiilgava ilu närtsinud õiel, mis on künkal keset lopsakat orgu, käib käsi nagu varakult, enne lõikust küpsenud viigimarjal: kes seda iganes näeb, neelab selle alla, kui saab selle pihku.

⁵U onaj dan Jahve nad Vojskama postat će kruna slave i sjajan vijenac Ostatku svoga naroda -

⁵Sel päeval on vägede Issand ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks oma rahva jäägile

⁶duh pravde onome koji sjedi na stolici sudačkoj i srčanost onome koji odbija napad na vrata.

⁶ja õiguse vaimuks kohtus istujale ning rammuks neile, kes tõrjuvad tapluse tagasi väravasse.

⁷Oni posrću od vina, teturaju od žestoka pića: svećenici i proroci od žestoka pića posrću; omami ih vino; teturaju od žestoka pića, posrću u viđenjima, ljuljaju se sudeći.

⁷Aga needki siin vaaruvad veinist ja tuiguvad vägijoogist: preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased veinist, tuiguvad vägijoogist, eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses.

⁸Svi su stolovi puni gnusnih bljuvotina, nigdje čista mjesta nema!

⁸Sest kõik lauad on täis okset ja rooja, puhast paika ei olegi.

⁹"Koga on to uči mudrosti, koga on upućuje u objavu? Zar djecu odviknutu od mlijeka odbijenu od prsiju?

⁹Kellele ta tahab õpetada tarkust ja kellele seletada ilmutust? Kas piimast võõrutatuile, rinnalt võetuile?

¹⁰Sav la-sav, sav la-sav, kav la-kav, kav la-kav, zeer šam, zeer šam."

¹⁰Sest see on: käsk käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, pisut siin, pisut seal.

¹¹Da, mucavim usnama i na stranom jeziku govorit će se ovom narodu.

¹¹Tõesti, kogelevate huultega ja võõras keeles kõneleb ta sellele rahvale,

¹²On im reče: "Evo počinka, dajte umornom da otpočine! Evo odmora!" Ali ne htjedoše poslušati.

¹²tema, kes neile ütles: 'See on hingamispaik, laske väsinud hingata, see on kosutuskoht!' Ometi nad ei tahtnud kuulda.

¹³Zato će im Jahve ovako govoriti: "Sav la-sav, sav la-sav, kav la-kav, kav la-kav, zeer šam, zeer šam", da hodeći padnu nauznak, da se razbiju, zapletu i uhvate.

¹³Seepärast on Issanda sõna neile: Käsk käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, pisut siin, pisut seal, et nad läheksid ja kukuksid selili, vigastaksid endid ning laseksid endid püüda ja vangi võtta.

¹⁴Stoga čujte riječ Jahvinu, vi podsmjevači, vi što vladate narodom ovim koji je u Jeruzalemu.

¹⁴Seepärast kuulge Issanda sõna, te hooplejad mehed, pilkajad selle rahva hulgas, kes asub Jeruusalemmas,

¹⁵Vi velite: "Sklopismo savez sa smrću i s Podzemljem učinismo sporazum. Kad prođe bič razorni, ne, neće nas dohvatiti, jer od laži načinismo sebi sklonište i od obmane skrovište."

¹⁵sest te ütlete: 'Me oleme sõlminud surmaga lepingu ja loonud põrguhauaga liidu - tulgu või uputusetulv, meieni see ei ulatu, sest me valisime oma varjupaigaks vale ja pugesime pelgu pettusesse.'

¹⁶Stog ovako govori Jahve Gospod: "Evo, postavljam na Sion kamen odabrani, dragocjen kamen ugaoni, temeljac. Onaj koji u nj vjeruje neće propasti.

¹⁶Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust.

¹⁷I uzet ću pravo za mjeru, a pravdu za tezulju." I tuča će vam zastrti sklonište od laži, a voda otplaviti skrovište;

¹⁷Mina panen õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks. Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse.

¹⁸propast će savez vaš sa smrću, vaš sporazum s Podzemljem održat' se neće. Kada bič razorni prođe, satrt će vas;

¹⁸Teie leping surmaga lõpeb ja teie liit põrguhauaga ei püsi: kui uputusetulv teist üle käib, muutute selle tallermaaks.

¹⁹kad god prođe, dohvatit će vas; prolazit će svako jutro, danju i noću. Samo će vas strah uputit u objavu.

¹⁹Alati, kui see üle käib, haarab see teid, sest see tuleb igal hommikul, päeval ja ööl, ja ilmutuse mõistmine muutub lausa hirmuks.

²⁰Prekratka će bit' postelja da se čovjek pruži, preuzak pokrivač da se umota.

²⁰Sest voodi on sirutuseks lühike ja vaip katteks kitsas.

²¹Da, kao na gori Perasimu, Jahve će ustati, kao u Dolini gibeonskoj, on će se razjariti, da izvrši djelo svoje, djelo čudnovato, da ispuni naum svoj, naum tajnoviti.

²¹Sest nagu Peratsimi mäel tõuseb Issand; ta vihastab nagu Gibeoni orus, et teha oma tööd - hämmastav on tema töö! - ja et toimetada oma tegu - võõristav on tema tegu.

²²Podsmijevanja se okanite, da vas jače okovi ne stegnu; jer čuh da je od Gospoda, Jahve nad Vojskama, zemlji ovoj dosuđeno uništenje.

²²Nüüd aga ärge enam hoobelge, et teie kütked jääksid pingutamata, sest ma olen kuulnud Jumalalt, vägede Issandalt, otsusest ja hävitusest, mis tabab kogu maad.

²³Poslušajte i čujte glas moj, prisluhnite pomno moju besjedu.

²³Kuulatage ja kuulge mu häält, pange tähele ja kuulge mu kõnet!

²⁴Ore li orač svakog dana, brazdi, brana njivu svoju?

²⁴Kas kündja kogu päeva külvi tarvis künnab, kobestab ja äestab oma põllumaad?

²⁵A kad joj poravna površinu, ne sije li grahor, ne sipa li kumin? Pšenicu gdje treba, proso i ječam, i napokon raž po rubovima?

²⁵Eks ole nõnda: kui ta on pinna tasandanud, siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, paneb paika nisu, hirsi ja odra ning äärele okasnisu?

²⁶Bog ga njegov upućuje, on ga uči djelu pravom.

²⁶Nõnda on temale juhatatud õige viis, tema Jumal õpetab teda.

²⁷Ne mlati se grahor cijepom, nećeš točkom po kuminu, već se grahor štapom mlati, a kumin se prutom lupa.

²⁷Tilli ju ei peksta pahmareega ja köömnete peal ei veeretata vankriratast, vaid tilli klopitakse kepiga ja köömneid vitsaga.

²⁸A da li se žito tare? Ne, nećeš ga dovijeka mlatiti: po njem ćeš pognat kolski točak i konje, ali ga zdrobiti nećeš.

²⁸Leivavili jahvatatakse peeneks, aga iial ei peksta seda lõpmata: pannakse liikuma oma vankriratas ja hobused, aga seda ei peksta puruks.

²⁹I to dolazi od Jahve nad Vojskama, savjetom divnog, mudrošću velikog.

²⁹Ka see on tulnud vägede Issandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur.