¹"Zaista, zaista, kažem vam: tko god u ovčinjak ne ulazi na vrata, nego negdje drugdje preskače, kradljivac je i razbojnik.

¹Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.

²A tko na vrata ulazi, pastir je ovaca.

²Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.

³Tome vratar otvara i ovce slušaju njegov glas. On ovce svoje zove imenom pa ih izvodi.

³Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.

⁴A kad sve svoje izvede, pred njima ide i ovce idu za njim jer poznaju njegov glas.

⁴Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.

⁵Za tuđincem, dakako, ne idu, već bježe od njega jer tuđinčeva glasa ne poznaju."

⁵Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.'

⁶Isus im kaza tu poredbu, ali oni ne razumješe što im htjede time kazati.

⁶Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.

⁷Stoga im Isus ponovno reče: "Zaista, zaista, kažem vam: ja sam vrata ovcama.

⁷Siis ütles Jeesus taas: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.

⁸Svi koji dođoše prije mene, kradljivci su i razbojnici; ali ih ovce ne poslušaše.

⁸Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.

⁹Ja sam vrata. Kroza me tko uđe, spasit će se: i ulazit će i izlaziti i pašu nalaziti.

⁹Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.

¹⁰Kradljivac dolazi samo da ukrade, zakolje i pogubi. Ja dođoh da život imaju, u izobilju da ga imaju."

¹⁰Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.

¹¹"Ja sam pastir dobri. Pastir dobri život svoj polaže za ovce.

¹¹Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.

¹²Najamnik - koji nije pastir i nije vlasnik ovaca - kad vidi vuka gdje dolazi, ostavlja ovce i bježi, a vuk ih grabi i razgoni:

¹²Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -,

¹³najamnik je i nije mu do ovaca.

¹³ta on ju palgaline ega hooli lammastest.

¹⁴Ja sam pastir dobri i poznajem svoje i mene poznaju moje,

¹⁴Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,

¹⁵kao što mene poznaje Otac i ja poznajem Oca i život svoj polažem za ovce.

¹⁵nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.

¹⁶Imam i drugih ovaca, koje nisu iz ovog ovčinjaka. I njih treba da dovedem i glas će moj čuti i bit će jedno stado, jedan pastir.

¹⁶Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.

¹⁷Zbog toga me i ljubi Otac što polažem život svoj da ga opet uzmem.

¹⁷Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.

¹⁸Nitko mi ga ne oduzima, nego ja ga sam od sebe polažem. Vlast imam položiti ga, vlast imam opet uzeti ga. Tu zapovijed primih od Oca svoga."

¹⁸Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.'

¹⁹Među Židovima ponovno nasta podvojenost zbog tih riječi.

¹⁹Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.

²⁰Mnogi su od njih govorili: "Zloduha ima pa mahnita! Što ga slušate?"

²⁰Paljud neist ütlesid: 'Temas on kuri vaim ja ta jampsib, mis te teda kuulate!'

²¹Drugi su govorili: "Nisu to riječi opsjednuta. Zar zloduh može slijepima oči otvoriti?"

²¹Teised ütlesid: 'Need ei ole kurjast vaimust vaevatu sõnad. Ega siis kuri vaim suuda avada pimeda silmi?'

²²Svetkovao se tada u Jeruzalemu Blagdan posvećenja. Bila je zima.

²²Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.

²³Isus je obilazio Hramom po trijemu Salomonovu.

²³Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,

²⁴Okružili ga Židovi i govorili mu: "Dokle ćeš nam dušu držati u neizvjesnosti? Ako si ti Krist, reci nam otvoreno!"

²⁴kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: 'Kui kaua sa veel pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!'

²⁵Isus im odgovori: "Rekoh vam pa ne vjerujete. Djela što ih ja činim u ime Oca svoga - ona svjedoče za mene.

²⁵Jeesus vastas neile: 'Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,

²⁶Ali vi ne vjerujete jer niste od mojih ovaca.

²⁶kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.

²⁷Ovce moje slušaju glas moj; ja ih poznajem i one idu za mnom.

²⁷Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle

²⁸Ja im dajem život vječni te neće propasti nikada i nitko ih neće ugrabiti iz moje ruke.

²⁸ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.

²⁹Otac moj, koji mi ih dade, veći je od svih i nitko ih ne može ugrabiti iz ruke Očeve.

²⁹Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.

³⁰Ja i Otac jedno smo."

³⁰Mina ja Isa oleme üks.'

³¹Židovi ponovno pograbiše kamenje da ga kamenuju.

³¹Taas kandsid juudid kokku kive, et teda nendega surnuks visata.

³²Isus im odgovori: "Mnoga vam dobra djela Očeva pokazah. Za koje me od tih djela kamenujete?"

³²Jeesus ütles neile: 'Mina olen teile näidanud palju häid tegusid oma Isalt. Millise teo pärast nende seast te tahate mind kividega surnuks visata?'

³³Odgovoriše mu Židovi: "Zbog dobra te djela ne kamenujemo, nego zbog hule: što ti - čovjek - sebe Bogom praviš."

³³Juudid vastasid talle: 'Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.'

³⁴Odgovori im Isus: "Nije li pisano u vašem Zakonu: Ja rekoh: bogovi ste!

³⁴Jeesus vastas neile: 'Eks teie Seadusesse ole kirjutatud: Mina olen öelnud: Teie olete jumalad!?

³⁵Ako bogovima nazva one kojima je riječ Božja upravljena - a Pismo se ne može dokinuti -

³⁵Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis - ja Pühakirja ei saa teha tühjaks -,

³⁶kako onda vi onome kog Otac posveti i posla na svijet možete reći: 'Huliš!' - zbog toga što rekoh: 'Sin sam Božji!'

³⁶kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?

³⁷Ako ne činim djela Oca svoga, nemojte mi vjerovati.

³⁷Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind!

³⁸Ali ako činim, sve ako meni i ne vjerujete, djelima vjerujte pa uvidite i upoznajte da je Otac u meni i ja u Ocu."

³⁸Kui ma aga teen, siis uskuge tegusid, kui te mind ei usu, et te hakkaksite aru saama ja tunnetaksite, et minus on Isa ja mina olen Isas.'

³⁹Nato ga ponovno nastojahu uhvatiti, ali im on izmaknu iz ruku.

³⁹Siis nad otsisid taas võimalust teda vahistada, ent tema pääses nende käest.

⁴⁰I ode ponovno na onu stranu Jordana - na mjesto gdje je prije Ivan krstio. I osta ondje.

⁴⁰Ja Jeesus läks tagasi sinnapoole Jordanit, paika, kus Johannes kunagi oli ristinud, ning jäi sinna.

⁴¹A mnogi dođoše k njemu i rekoše mu: "Ivan doduše ne učini nijednog znamenja, ali se sve obistinilo što je rekao o ovome."

⁴¹Ja paljud tulid tema juurde ning ütlesid: 'Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.'

⁴²Mnogi ondje povjerovaše u njega.

⁴²Ja seal hakkasid paljud temasse uskuma.