¹Kaza im i prispodobu kako valja svagda moliti i nikada ne sustati:

¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

²"U nekom gradu bio sudac. Boga se nije bojao, za ljude nije mario.

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

³U tom gradu bijaše i neka udovica. Dolazila k njemu i molila: 'Obrani me od mog tužitelja!'

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

⁴No on ne htjede zadugo. Napokon reče u sebi: 'Iako se Boga ne bojim nit za ljude marim, ipak,

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁵jer mi udovica ova dodijava, obranit ću je da vječno ne dolazi mučiti me.'"

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁶Nato reče Gospodin: "Čujte što govori nepravedni sudac!

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁷Neće li onda Bog obraniti svoje izabrane koji dan i noć vape k njemu sve ako i odgađa stvar njihovu?

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁸Kažem vam, ustat će žurno na njihovu obranu. Ali kad Sin Čovječji dođe, hoće li naći vjere na zemlji?"

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁹Nekima pak koji se pouzdavahu u sebe da su pravednici, a druge potcjenjivahu, reče zatim ovu prispodobu:

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

¹⁰"Dva čovjeka uziđoše u Hram pomoliti se: jedan farizej, drugi carinik.

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹¹Farizej se uspravan ovako u sebi molio: 'Bože, hvala ti što nisam kao ostali ljudi: grabežljivci, nepravednici, preljubnici ili - kao ovaj carinik.'

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹²Postim dvaput u tjednu, dajem desetinu od svega što steknem.'

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹³A carinik, stojeći izdaleka, ne usudi se ni očiju podignuti k nebu, nego se udaraše u prsa govoreći: 'Bože milostiv budi meni grešniku!'

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹⁴Kažem vam: ovaj siđe opravdan kući svojoj, a ne onaj! Svaki koji se uzvisuje, bit će ponižen; a koji se ponizuje, bit će uzvišen."

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁵A donosili mu i dojenčad da ih se dotakne. Vidjevši to, učenici im branili.

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁶A Isus ih dozva i reče: "Pustite dječicu neka dolaze k meni i ne priječite im jer takvih je kraljevstvo Božje."

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁷"Zaista, kažem vam, tko ne primi kraljevstva Božjega kao dijete, ne, u nj neće ući."

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁸I upita ga neki uglednik: "Učitelju dobri, što mi je činiti da baštinim život vječni?"

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁹Reče mu Isus: "Što me zoveš dobrim? Nitko nije dobar, doli Bog jedini.

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

²⁰Zapovijedi znaš: Ne čini preljuba! Ne ubij! Ne ukradi! Ne svjedoči lažno! Poštuj oca svoga i majku!"

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²¹A onaj će: "Sve sam to čuvao od mladosti."

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²²Čuvši to, Isus mu reče: "Još ti jedno preostaje: sve što imaš prodaj i razdaj siromasima pa ćeš imati blago na nebu. A onda dođi i idi za mnom."

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²³Kad je on to čuo, ražalosti se jer bijaše silno bogat.

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²⁴Vidjevši ga, reče Isus: "Kako li je teško imućnicima u kraljevstvo Božje!

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁵Lakše je devi kroz uši iglene nego bogatašu u kraljevstvo Božje."

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁶Koji su to čuli, rekoše: "Pa tko se onda može spasiti?"

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁷A on će: "Što je nemoguće ljudima, moguće je Bogu."

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁸Nato reče Petar: "Evo, mi ostavismo svoje i pođosmo za tobom."

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁹Isus će im: "Zaista, kažem vam, nema ga tko bi ostavio kuću, ili ženu, ili braću, ili roditelje, ili djecu poradi kraljevstva Božjega,

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

³⁰a da ne bi primio mnogostruko već u ovom vremenu, i u budućem vijeku život vječni."

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³¹I uzevši sa sobom dvanaestoricu, reče im: "Evo uzlazimo u Jeruzalem i na Sinu Čovječjem ispunit će se sve što su napisali proroci:

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³²doista, bit će predan poganima, izrugan, zlostavljan i popljuvan;

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³³i pošto ga izbičuju, ubit će ga, ali on će treći dan ustati."

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³⁴No oni ništa od toga ne razumješe. Te im riječi bijahu skrivene i ne shvaćahu što bijaše rečeno.

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁵A kad se približavao Jerihonu, neki slijepac sjedio kraj puta i prosio.

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁶Čuvši gdje mnoštvo prolazi, raspitivao se što je to.

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁷Rekoše mu: "Isus Nazarećanin prolazi."

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁸Tada povika: "Isuse, Sine Davidov, smiluj mi se!"

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹Oni ga sprijeda ušutkivali, ali on je još jače vikao: "Sine Davidov, smiluj mi se!"

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁰Isus se zaustavi i zapovjedi da ga dovedu k njemu. Kad se on približi, upita ga:

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴¹"Što hoćeš da ti učinim?" A on će: "Gospodine, da progledam."

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴²Isus će mu: "Progledaj! Vjera te tvoja spasila."

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴³I umah progleda i uputi se za njim slaveći Boga. I sav narod koji to vidje dade hvalu Bogu.

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.