Croatian

Estonian

Luke

24

1Prvoga dana u tjednu, veoma rano, dođoše one na grob s miomirisima što ih pripraviše.
1Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
2Kamen nađoše otkotrljan od groba.
2Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
3Uđoše, ali ne nađoše tijela Gospodina Isusa.
3Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4I dok su stajale zbunjene nad tim, gle, dva čovjeka u blistavoj odjeći stadoše do njih.
4Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.
5Zastrašene obore lica k zemlji, a oni će im: "Što tražite Živoga među mrtvima?
5Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: 'Mis te otsite elavat surnute juurest?
6Nije ovdje, nego uskrsnu! Sjetite se kako vam je govorio dok je još bio u Galileji:
6Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,
7'Treba da Sin Čovječji bude predan u ruke grešnika, i raspet, i treći dan da ustane.'"
7öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.'
8I sjetiše se one riječi njegovih,
8Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
9vratiše se s groba te javiše sve to jedanaestorici i svima drugima.
9Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10A bile su to: Marija Magdalena, Ivana i Marija Jakovljeva. I ostale zajedno s njima govorahu to apostolima,
10Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
11ali njima se te riječi pričiniše kao tlapnja, te im ne vjerovahu.
11ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
12A Petar usta i potrča na grob. Sagnuvši se, opazi samo povoje. I vrati se kući čudeći se tome što se zbilo.
12[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]
13I gle, dvojica su od njih toga istog dana putovala u selo koje se zove Emaus, udaljeno od Jeruzalema šezdeset stadija.
13Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14Razgovarahu međusobno o svemu što se dogodilo.
14Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15I dok su tako razgovarali i raspravljali, približi im se Isus i pođe s njima.
15Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
16Ali prepoznati ga - bijaše uskraćeno njihovim očima.
16Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17On ih upita: "Što to putem pretresate među sobom?" Oni se snuždeni zaustave
17Aga Jeesus ütles neile: 'Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?' Ja nad jäid kurvalt seisma.
18te mu jedan od njih, imenom Kleofa, odgovori: "Zar si ti jedini stranac u Jeruzalemu te ne znaš što se u njemu dogodilo ovih dana?"
18Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: 'Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?'
19A on će: "Što to?" Odgovore mu: "Pa ono s Isusom Nazarećaninom, koji bijaše prorok - silan na djelu i na riječi pred Bogom i svim narodom:
19Ja ta küsis neilt: 'Mis siis?' Nemad ütlesid talle: 'See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20kako su ga glavari svećenički i vijećnici naši predali da bude osuđen na smrt te ga razapeli.
20kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
21A mi se nadasmo da je on onaj koji ima otkupiti Izraela. Ali osim svega toga ovo je već treći dan što se to dogodilo.
21Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
22A zbuniše nas i žene neke od naših: u praskozorje bijahu na grobu,
22Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23ali nisu našle njegova tijela pa dođoše te rekoše da su im se ukazali anđeli koji su rekli da je on živ.
23Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24Odoše nato i neki naši na grob i nađoše kako žene rekoše, ali njega ne vidješe."
24Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.'
25A on će im: "O bezumni i srca spora da vjerujete što god su proroci navijestili!
25Ja tema ütles neile: 'Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26Nije li trebalo da Krist sve to pretrpi te uđe u svoju slavu?"
26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?'
27Počevši tada od Mojsija i svih proroka, protumači im što u svim Pismima ima o njemu.
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Uto se približe selu kamo su išli, a on kao da htjede dalje.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29No oni navaljivahu: "Ostani s nama jer zamalo će večer i dan je na izmaku!" I uniđe da ostane s njima.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: 'Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!' Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30Dok bijaše s njima za stolom, uze kruh, izreče blagoslov, razlomi te im davaše.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Uto im se otvore oči te ga prepoznaše, a on im iščeznu s očiju.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32Tada rekoše jedan drugome: "Nije li gorjelo srce u nama dok nam je putem govorio, dok nam je otkrivao Pisma?"
32Ja nad ütlesid teineteisele: 'Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?'
33U isti se čas digoše i vratiše u Jeruzalem. Nađoše okupljenu jedanaestoricu i one koji bijahu s njima.
33Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,
34Oni im rekoše: "Doista uskrsnu Gospodin i ukaza se Šimunu!"
34kes ütlesid: 'Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.'
35Nato oni pripovjede ono s puta i kako ga prepoznaše u lomljenju kruha.
35Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.
36Dok su oni o tom razgovarali, stane Isus posred njih i reče im: "Mir vama!"
36Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: 'Rahu olgu teile!'
37Oni, zbunjeni i prestrašeni, pomisliše da vide duha.
37Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat.
38Reče im Isus: "Zašto se prepadoste? Zašto vam sumnje obuzimaju srce?
38Ent tema ütles neile: 'Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?
39Pogledajte ruke moje i noge! Ta ja sam! Opipajte me i vidite jer duh tijela ni kostiju nema kao što vidite da ja imam."
39Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!'
40Rekavši to, pokaza im ruke i noge.
40Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.
41I dok oni od radosti još nisu vjerovali, nego se čudom čudili, on im reče: "Imate li ovdje što za jelo?"
41Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: 'Kas teil on siin mingit söögipoolist?'
42Oni mu pruže komad pečene ribe.
42Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala,
43On uzme i pred njima pojede.
43ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all.
44Nato im reče: "To je ono što sam vam govorio dok sam još bio s vama: treba da se ispuni sve što je u Mojsijevu Zakonu, u Prorocima i Psalmima o meni napisano."
44Siis ütles Jeesus neile: 'Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.'
45Tada im otvori pamet da razumiju Pisma
45Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama
46te im reče: "Ovako je pisano: 'Krist će trpjeti i treći dan ustati od mrtvih,
46ja ütles neile: 'Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.
47i u njegovo će se ime propovijedati obraćenje i otpuštenje grijeha po svim narodima počevši od Jeruzalema.'
47Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.
48Vi ste tomu svjedoci.
48Teie olete nende asjade tunnistajad.
49I evo, ja šaljem na vas Obećanje Oca svojega. Ostanite zato u gradu dok se ne obučete u Silu odozgor."
49Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!'
50Zatim ih izvede do Betanije, podiže ruke pa ih blagoslovi.
50Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid.
51I dok ih blagoslivljaše, rasta se od njih i uznesen bi na nebo.
51Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.
52Oni mu se ničice poklone pa se s velikom radosti vrate u Jeruzalem
52Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma
53te sve vrijeme u Hramu blagoslivljahu Boga.
53ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.