¹Isus im ponovno prozbori u prispodobama:

¹Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:

²"Kraljevstvo je nebesko kao kad neki kralj pripravi svadbu sinu svomu.

²'Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.

³Posla sluge da pozovu uzvanike na svadbu. No oni ne htjedoše doći.

³Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.

⁴Opet posla druge sluge govoreći: 'Recite uzvanicima: Evo, objed sam ugotovio. Junci su moji i tovljenici poklani i sve pripravljeno. Dođite na svadbu!'"

⁴Taas ta läkitas teisi sulaseid: 'Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!'

⁵"Ali oni ne mareći odoše - jedan na svoju njivu, drugi za svojom trgovinom.

⁵Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,

⁶Ostali uhvate njegove sluge, zlostave ih i ubiju.

⁶mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.

⁷Nato se kralj razgnjevi, posla svoju vojsku i pogubi one ubojice, a grad im spali."

⁷Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.

⁸"Tada kaže slugama: 'Svadba je, evo, pripravljena ali uzvanici ne bijahu dostojni.

⁸Siis ta ütles oma sulastele: 'Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.

⁹Pođite stoga na raskršća i koga god nađete, pozovite na svadbu!'"

⁹Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!'

¹⁰"Sluge iziđoše na putove i sabraše sve koje nađoše - i zle i dobre. I svadbena se dvorana napuni gostiju.

¹⁰Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.

¹¹Kad kralj uđe pogledati goste, spazi ondje čovjeka koji ne bijaše odjeven u svadbeno ruho.

¹¹Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.

¹²Kaže mu: 'Prijatelju, kako si ovamo ušao bez svadbenoga ruha?' A on zanijemi.

¹²Ja ta ütles talle: 'Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?' Aga see ei saanud sõnagi suust.

¹³Tada kralj reče poslužiteljima: 'Svežite mu ruke i noge i bacite ga van u tamu, gdje će biti plač i škrgut zubi.'

¹³Siis kuningas ütles teenijatele: 'Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!' Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

¹⁴Doista, mnogo je zvanih, malo izabranih."

¹⁴Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.'

¹⁵Tada farizeji odoše i održaše vijeće kako da Isusa uhvate u riječi.

¹⁵Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda.

¹⁶Pošalju k njemu svoje učenike s herodovcima da ga upitaju: "Učitelju! Znamo da si istinit te po istini putu Božjem učiš i ne mariš tko je tko jer nisi pristran.

¹⁶Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.

¹⁷Reci nam, dakle, što ti se čini: je li dopušteno dati porez caru ili nije?"

¹⁷Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?'

¹⁸Znajući njihovu opakost, reče Isus: "Zašto me iskušavate, licemjeri?

¹⁸Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: 'Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad?

¹⁹Pokažite mi porezni novac!" Pružiše mu denar.

¹⁹Näidake mulle maksuraha!' Nemad tõidki ta kätte teenari.

²⁰On ih upita: "Čija je ovo slika i natpis?"

²⁰Ja ta küsis neilt: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?'

²¹Odgovore: "Carev." Kaže im: "Podajte dakle caru carevo, a Bogu Božje."

²¹Nad ütlesid temale: 'Keisri.' Siis ta ütles neile: 'Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!'

²²Čuvši to, zadive se pa ga ostave i odu.

²²Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.

²³Toga dana pristupiše k njemu saduceji, koji vele da nema uskrsnuća, i upitaše ga:

²³Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:

²⁴"Učitelju, Mojsije reče: Umre li tko bez djece, neka se njegov brat oženi njegovom ženom te podigne porod bratu svomu.

²⁴'Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.

²⁵Bijaše tako u nas sedmero braće. Prvi se oženi i umrije bez poroda ostavivši ženu svom bratu.

²⁵Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.

²⁶Tako i drugi i treći, sve do sedmoga.

²⁶Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.

²⁷A nakon svih umrije i žena.

²⁷Pärast kõiki suri see naine.

²⁸Kojemu će dakle od te sedmorice biti žena o uskrsnuću? Jer sva su je sedmorica imala."

²⁸Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.'

²⁹Odgovori im Isus: "U zabludi ste jer ne razumijete Pisama ni sile Božje.

²⁹Jeesus aga vastas neile: 'Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.

³⁰Ta u uskrsnuću niti se žene niti udavaju, nego su kao anđeli na nebu.

³⁰Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.

³¹A što se tiče uskrsnuća mrtvih, zar niste čitali što vam reče Bog:

³¹Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:

³²Ja sam Bog Abrahamov, Bog Izakov i Bog Jakovljev? Nije on Bog mrtvih, nego živih!"

³²Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.'

³³Čuvši to, mnoštvo osta zaneseno njegovim naukom.

³³Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.

³⁴A kad su farizeji čuli kako ušutka saduceje, okupiše se,

³⁴Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.

³⁵a jedan od njih, zakonoznanac, da ga iskuša, upita:

³⁵Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:

³⁶"Učitelju, koja ja zapovijed najveća u Zakonu?"

³⁶'Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?'

³⁷A on mu reče: "Ljubi Gospodina Boga svojega svim srcem svojim, i svom dušom svojom, i svim umom svojim.

³⁷Jeesus vastas talle: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!

³⁸To je najveća i prva zapovijed.

³⁸See ongi suurim ja esimene käsk.

³⁹Druga, ovoj slična: Ljubi svoga bližnjega kao sebe samoga.

³⁹Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!

⁴⁰O tim dvjema zapovijedima visi sav Zakon i Proroci."

⁴⁰Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.'

⁴¹Kad se farizeji skupiše, upita ih Isus:

⁴¹Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:

⁴²"Što mislite o Kristu? Čiji je on sin?" Kažu mu: "Davidov."

⁴²'Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?' Nad ütlesid talle: 'Taaveti.'

⁴³A on će njima: "Kako ga onda David u Duhu naziva Gospodinom, kad veli:

⁴³Tema lausus neile: 'Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:

⁴⁴Reče Gospod Gospodinu mojemu: 'Sjedi mi zdesna dok ne položim neprijatelje tvoje za podnožje nogama tvojim?'

⁴⁴Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?

⁴⁵Ako ga dakle David naziva Gospodinom, kako mu je sin?"

⁴⁵Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?'

⁴⁶I nitko mu nije mogao odgovoriti ni riječi, niti se od toga dana tko usudio upitati ga bilo što.

⁴⁶Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.