¹Podigoh opet oči i vidjeh: leti svitak knjige.

¹Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli lendav rullraamat.

²Anđeo me upita: "Što vidiš?" Odgovorih: "Vidim svitak knjige gdje leti: dužina joj je dvadeset lakata, a širina deset."

²Ja ta küsis minult: 'Mida sa näed?' Ja mina vastasin: 'Ma näen lendavat rullraamatut, kakskümmend küünart pikk ja kümme küünart lai.'

³On mi tad reče: "To je prokletstvo koje će zahvatiti svu zemlju; odsad, svaki koji krade bit će po njem izgnan odavde i svaki koji krivo priseže bit će po njem odavde protjeran.

³Siis ta ütles mulle: 'See on needus, mis käib üle kogu maa. Sest ühelt poolt - kõik, kes on varastanud, saavad karistada, ja teiselt poolt - kõik, kes on valet vandunud, saavad karistada.

⁴Ja ću ga izvesti - riječ je Jahve nad Vojskama - da uđe u kuću lupežu i u kuću onome koji se krivo kune mojim imenom te da boravi usred njegove kuće i uništi je skupa s njenim drvljem i kamenjem."

⁴Mina olen lasknud selle välja tulla, ütleb vägede Issand, ja see tungib varga kotta ja selle kotta, kes valet vannub minu nimel; ja see jääb tema kotta ja hävitab selle, niihästi puud kui kivid.'

⁵Anđeo koji je govorio sa mnom iziđe i reče mi: "Podigni oči i pogledaj što se to pojavljuje."

⁵Siis ingel, kes minuga rääkis, astus ette ja ütles mulle: 'Tõsta ometi silmad üles ja vaata, mis see on, mis välja tuleb?'

⁶Ja ga upitah: "Što je to?" On reče: "To se pojavljuje efa." I nastavi: "To je opća pokvarenost na zemlji."

⁶Aga minagi küsisin: 'Mis see on?' Ja tema vastas: 'See, mis välja tuleb, on vakk.' Ja ta ütles: 'See on nende süü kogu maal.'

⁷I gle, podiže se olovan poklopac i jedna žena sjedi usred efe.

⁷Ja vaata, tinakaas tõusis üles, ja vakas istus üks naine.

⁸On reče: "To je zloća." I gurnu je u efu i baci joj na otvor olovni poklopac.

⁸Ja tema ütles: 'See on õelus.' Ja ta viskas selle vakka ning virutas tinakaane vaka suu peale.

⁹Podigavši oči, vidjeh: dvije žene izlaze s vjetrom u krilima, a krila im bijahu kao krila rode; one podigoše efu između zemlje i neba.

⁹Ja ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, kaks naist tuli esile. Ja neil oli tuul tiibades, neil olid tiivad nagu haigru tiivad ja nad kandsid vaka üles maa ja taeva vahele.

¹⁰Upitah tad anđela koji je govorio sa mnom: "Kamo odnose efu?"

¹⁰Siis ma küsisin inglilt, kes minuga rääkis: 'Kuhu nad selle vaka viivad?'

¹¹On mi odgovori: "Da joj sagrade hram u zemlji šinearskoj i da joj pripreme postolje na koje će je postaviti."

¹¹Ja ta vastas mulle: 'Sinearimaale, et ehitada temale koda. Ja kui see on valmis, siis asetatakse ta sinna oma paika.'