1Odpověděv pak Job, řekl:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2V pravdě, že jste vy lidé, a že s vámi umře moudrost.
2'Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.
3I jáť mám srdce jako vy, aniž jsem zpozdilejší než vy, anobrž při komž toho není?
3Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?
4Za posměch příteli svému jsem, kteréhož, když volá, vyslýchá Bůh; v posměchuť jest spravedlivý a upřímý.
4Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.
5Pochodně zavržená jest (podlé smýšlení člověka pokoje užívajícího) ten, kterýž jest blízký pádu.
5Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.
6Pokojné a bezpečné příbytky mají loupežníci ti, kteříž popouzejí Boha silného, jimž on uvodí dobré věci v ruku jejich.
6Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.
7Ano zeptej se třebas hovad, a naučí tě, aneb ptactva nebeského, a oznámí tobě.
7Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8Aneb rozmluv s zemí, a poučí tě, ano i ryby mořské vypravovati budou tobě.
8või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9Kdo nezná ze všeho toho, že ruka Hospodinova to učinila?
9Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,
10V jehož ruce jest duše všelikého živočicha, a duch každého těla lidského.
10kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.
11Zdaliž ucho slov rozeznávati nebude, tak jako dásně pokrmu okoušejí?
11Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12Při starcích jest moudrost, a při dlouhověkých rozumnost.
12Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.
13Nadto pak u Boha moudrost a síla, jehoť jest rada a rozumnost.
13Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.
14Jestliže on boří, nemůže zase stavíno býti; zavírá-li člověka, nemůže býti otevříno.
14Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.
15Hle, tak zastavuje vody, až i vysychají, a tak je vypouští, že podvracejí zemi.
15Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.
16U něho jest síla a bytnost, jeho jest ten, kterýž bloudí, i kterýž v blud uvodí.
16Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.
17On uvodí rádce v nemoudrost, a z soudců blázny činí.
17Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.
18Svazek králů rozvazuje, a pasem přepasuje bedra jejich.
18Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.
19On uvodí knížata v nemoudrost, a mocné vyvrací.
19Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.
20On odjímá řeč výmluvným, a soud starcům béře.
20Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.
21On vylévá potupu na urozené, a sílu mocných zemdlívá.
21Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.
22On zjevuje hluboké věci z temností, a vyvodí na světlo stín smrti.
22Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.
23On rozmnožuje národy i hubí je, rozšiřuje národy i zavodí je.
23Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.
24On odjímá srdce předním z lidu země, a v blud je uvodí na poušti bezcestné,
24Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.
25Aby šámali ve tmě bez světla. Summou, činí, aby bloudili jako opilý.
25Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.