¹ Tra oedd Jeroboam yn sefyll wrth yr allor i offrymu, daeth gu373?r Duw o Jwda i Fethel yn �l gair yr ARGLWYDD.

¹Ja vaata, Issanda käsul tuli üks jumalamees Juudast Peetelisse, siis kui Jerobeam seisis altari juures, et suitsutada.

² A chyhoeddodd yn erbyn yr allor drwy air yr ARGLWYDD: "Allor, allor, fel hyn y dywed yr ARGLWYDD: 'Wele, fe enir mab i linach Dafydd o'r enw Joseia; bydd ef yn aberthu arnat offeiriaid yr uchelfeydd sy'n offrymu arnat, a llosgir arnat esgyrn dynol.'"

²Ta hüüdis Issanda käsul altari poole ja ütles: 'Altar, altar! Nõnda ütleb Issand: Vaata, Taaveti soole sünnib poeg, Joosija nimi, ja tema tapab su peal ohvriküngaste preestrid, kes suitsutavad su peal, ja su peal põletatakse inimluid!'

³ A rhoddodd argoel y dydd hwnnw, a dweud, "Dyma'r argoel a addawodd yr ARGLWYDD: bydd yr allor yn ddrylliau, a chwelir y lludw sydd arni."

³Ja ta andis sel päeval tunnustähe, öeldes: 'See on tunnustäheks, et Issand on kõnelnud: Vaata, altar lõhkeb ja tuhk, mis selle peal on, pillutatakse laiali.'

⁴ Pan glywodd y Brenin Jeroboam y gair a gyhoeddodd gu373?r Duw yn erbyn yr allor ym Methel, estynnodd ei law dros yr allor a dweud, "Cydiwch ynddo!" Ond gwywodd y llaw a estynnodd ato, ac ni fedrai ei thynnu'n �l.

⁴Kui kuningas kuulis jumalamehe sõnu, mis too hüüdis Peeteli altari poole, siis sirutas Jerobeam altari juurest oma käe välja ja hüüdis: 'Võtke ta kinni!' Aga käsi, mille ta sirutas tema poole, kuivetus ja ta ei suutnud seda tagasi tõmmata.

⁵ Yna drylliwyd yr allor a chwalwyd y lludw o'r allor, yn unol �'r argoel a roddodd gu373?r Duw drwy air yr ARGLWYDD.

⁵Ja altar lõhkes ning tuhk pillutati altarilt, nagu oli tunnustäht, mille jumalamees oli andnud Issanda käsul.

⁶ Yna dywedodd y brenin wrth u373?r Duw, "Ymbil �'r ARGLWYDD dy Dduw a gwedd�a ar fy rhan fel y caiff fy llaw ei hadfer." Ymbiliodd gu373?r Duw ar yr ARGLWYDD, ac adferwyd llaw'r brenin iddo fel yr oedd cynt.

⁶Siis kuningas hakkas kõnelema ja ütles jumalamehele: 'Leevenda ometi Issanda, oma Jumala palet ja palveta minu eest, et ma saaksin käe tagasi!' Ja jumalamees leevendas Issanda palge ning kuningas sai oma käe tagasi ja see oli nagu ennegi.

⁷ A dywedodd y brenin wrth u373?r Duw, "Tyrd adref gyda mi am damaid, imi roi rhodd iti."

⁷Ja kuningas ütles jumalamehele: 'Tule koos minuga koju ja võta kehakinnitust, siis ma annan sulle ühe kingituse!'

⁸ Ond dywedodd y proffwyd wrth y brenin, "Petait yn rhoi imi hanner dy du375?, ni ddown gyda thi; nid wyf am fwyta tamaid nac yfed llymaid yn y lle hwn.

⁸Aga jumalamees vastas kuningale: 'Kui sa annaksid mulle ka poole oma kojast, ei tuleks ma sinuga kaasa; siin paigas ei söö ma leiba ega joo vett.

⁹ Fel hyn y gorchmynnwyd imi drwy air yr ARGLWYDD, i beidio � bwyta nac yfed dim, na dychwelyd y ffordd y deuthum."

⁹Sest nõnda on mind kästud Issanda sõnaga, kes ütleb: Ära söö leiba ja ära joo vett, ja ära mine tagasi sedasama teed, mida sa tulid!'

¹⁰ Ac aeth ffordd arall, heb ddychwelyd ar y ffordd y daeth i Fethel.

¹⁰Ja ta läks teist teed ega läinud tagasi seda teed, mida mööda ta oli Peetelisse tulnud.

¹¹ Yr oedd proffwyd oedrannus yn byw ym Methel, a daeth ei feibion a dweud wrtho am y cwbl a wnaeth gu373?r Duw y dydd hwnnw ym Methel, ac adrodd wrth eu tad yr hyn a ddywedodd wrth y brenin.

¹¹Aga Peetelis elas keegi vana prohvet; tema pojad tulid ja jutustasid temale kõigist tegudest, mis jumalamees sel päeval Peetelis oli teinud, ja sõnadest, mis ta kuningale oli öelnud. Kui nad olid jutustanud oma isale,

¹² Holodd eu tad hwy, "Pa ffordd yr aeth?" A dangosodd ei feibion y ffordd yr aeth gu373?r Duw oedd wedi dod o Jwda.

¹²siis küsis nende isa neilt: 'Missugust teed ta läks?' Ja ta pojad olid näinud teed, mida mööda läks jumalamees, kes oli tulnud Juudamaalt.

¹³ Dywedodd yntau wrth ei feibion, "Cyfrwywch asyn imi." Ac wedi iddynt gyfrwyo'r asyn, marchogodd arno

¹³Siis ta ütles oma poegadele: 'Saduldage mulle eesel!' Nad saduldasid temale eesli ja ta istus selle selga,

¹⁴ a mynd ar �l gu373?r Duw, a'i gael yn eistedd tan dderwen. Gofynnodd iddo, "Ai ti yw'r gu373?r Duw a ddaeth o Jwda?" Ac atebodd yntau, "Ie."

¹⁴läks jumalamehele järele ning leidis tolle istumas tamme all; ta küsis temalt: 'Kas sina oled see jumalamees, kes tuli Juudamaalt?' Ja ta vastas: 'Olen.'

¹⁵ Yna dywedodd y proffwyd oedrannus, "Tyrd adref gyda mi am bryd o fwyd."

¹⁵Siis ta ütles temale: 'Tule koos minuga koju ja võta leiba!'

¹⁶ Atebodd y llall, "Ni fedraf ddychwelyd gyda thi, na bwyta nac yfed dim gyda thi yn y lle hwn.

¹⁶Aga ta vastas: 'Ma ei või sinuga tagasi minna ega sinuga kaasa tulla; samuti ei söö ma leiba ega joo vett siin paigas koos sinuga.

¹⁷ Dyma'r neges a gefais drwy air yr ARGLWYDD: 'Paid � bwyta bara nac yfed dim yno, na dychwelyd y ffordd yr aethost.'"

¹⁷Sest mulle on öeldud Issanda sõna läbi: Sa ei tohi seal leiba süüa ega vett juua; sa ei tohi tulla tagasi sedasama teed, mida sa läksid!'

¹⁸ Ond dywedodd y proffwyd oedrannus wrtho, "Yr wyf finnau'n broffwyd fel ti, ac y mae angel wedi dweud wrthyf drwy air yr ARGLWYDD, 'Dos ag ef yn �l gyda thi adref i fwyta bara ac yfed du373?r.'" Ond dweud celwydd wrtho yr oedd.

¹⁸Aga ta ütles temale: 'Ka mina olen prohvet nagu sinagi, ja ingel kõneles mulle Issanda sõna läbi, öeldes: Vii ta enesega oma koju, et ta saaks leiba süüa ja vett juua!' Aga seda ta valetas temale.

¹⁹ Aeth yntau'n �l gydag ef, a bwyta ac yfed yn ei gartref.

¹⁹Siis läks jumalamees koos temaga tagasi ning sõi ta kojas leiba ja jõi vett.

²⁰ Tra oeddent yn eistedd wrth y bwrdd, daeth gair yr ARGLWYDD at y proffwyd a'i dygodd yn �l,

²⁰Aga kui nad lauas istusid, tuli Issanda sõna prohvetile, kes oli ta tagasi toonud,

²¹ a chyhoeddodd wrth u373?r Duw a ddaeth o Jwda, "Fel hyn y dywed yr ARGLWYDD: 'Am iti wrthod yr hyn a ddywedodd yr ARGLWYDD, a pheidio � chadw gorchymyn yr ARGLWYDD dy Dduw,

²¹ja ta hüüdis jumalamehele, kes oli tulnud Juudast, öeldes: 'Nõnda ütleb Issand: Sellepärast et sa oled vastu pannud Issanda suule ega ole pidanud käsku, mis Issand, su Jumal, sulle andis,

²² ond yn hytrach dychwelyd a bwyta ac yfed yn y lle y dywedodd ef wrthyt am beidio � bwyta nac yfed, am hynny ni ddaw dy gorff i fedd dy hynafiaid.'"

²²vaid oled tagasi tulnud ja söönud leiba ja joonud vett paigas, mille kohta ma sulle ütlesin, et ära söö leiba ja ära joo vett, muidu ei saa su laip su vanemate hauda.'

²³ Ac wedi iddo orffen bwyta ac yfed, cyfrwywyd iddo asyn o eiddo'r proffwyd a'i dygodd yn �l.

²³Pärast seda kui ta oli söönud leiba, ja pärast seda kui ta oli joonud, saduldati temale eesel, prohveti oma, kes oli ta tagasi toonud.

²⁴ Fel yr oedd yn mynd ar hyd y ffordd, daeth llew i'w gyfarfod a'i ladd; gadawyd ei gorff i orwedd ar y ffordd, gyda'r asyn a'r llew yn sefyll yn ei ymyl.

²⁴Ja kui ta läks, siis juhtus temale tee peal vastu lõvi ja see surmas tema; ta laip oli paisatud teele ja eesel seisis selle kõrval, ka lõvi seisis laiba kõrval.

²⁵ Digwyddodd rhywrai ddod heibio a gweld y corff ar y ffordd, gyda'r llew yn ei ymyl, ac aethant ac adrodd yr hanes yn y dref lle'r oedd y proffwyd oedrannus yn byw.

²⁵Ja vaata, mehed läksid mööda ja nägid teele paisatud laipa ja lõvi seisvat laiba kõrval. Nad tulid ja jutustasid sellest linnas, kus vana prohvet elas.

²⁶ Pan glywodd y proffwyd a'i dygodd yn �l o'i daith, dywedodd, "Dyna u373?r Duw a wrthododd neges yr ARGLWYDD; y mae'r ARGLWYDD wedi ei roi i'r llew, a hwnnw wedi ei larpio a'i ladd yn �l y gair a fynegodd yr ARGLWYDD."

²⁶Kui prohvet, kes oli ta teelt tagasi toonud, kuulis seda, siis ta ütles: 'See on see jumalamees, kes pani vastu Issanda sõnale. Sellepärast andis Issand tema lõvi küüsi, ja see on tema maha murdnud ning surmanud, nagu oli Issanda sõna, mis ta oli temale öelnud.'

²⁷ A dywedodd wrth ei feibion, "Cyfrwywch asyn imi." Wedi iddynt ei gyfrwyo,

²⁷Ja ta rääkis oma poegadega, öeldes: 'Saduldage mulle eesel!' Ja nad saduldasid.

²⁸ aeth y proffwyd, a chael y corff ar y ffordd, a'r llew a'r asyn yn sefyll yn ei ymyl. Nid oedd y llew wedi bwyta'r corff na llarpio'r asyn.

²⁸Siis ta läks ning leidis tema laiba teele paisatuna, laiba kõrval aga seisid eesel ja lõvi; lõvi ei olnud laipa söönud ega eeslit maha murdnud.

²⁹ Cododd y proffwyd y corff a'i osod ar yr asyn, a'i gludo'n �l, a'i ddwyn i dref y proffwyd oedrannus er mwyn galaru drosto a'i gladdu.

²⁹Prohvet tõstis siis jumalamehe laiba üles, pani selle eesli selga ja viis tagasi; ja vana prohvet tuli linna leinakaebust tegema ja teda matma.

³⁰ Ac wedi gosod y corff yn ei fedd ei hun, galarodd drosto a dweud, "O fy mrawd!"

³⁰Ta pani tema laiba oma hauda ja nad tegid temale leinakaebust: 'Oh häda, mu vend!'

³¹ Ar �l ei gladdu, dywedodd wrth ei feibion, "Pan fyddaf farw, claddwch fi yn y bedd lle mae gu373?r Duw wedi ei gladdu; gosodwch fy esgyrn wrth ei esgyrn ef.

³¹Ja pärast seda kui ta oli tema matnud, rääkis ta oma poegadega, öeldes: 'Kui mina suren, siis matke mind hauda, kuhu jumalamees on maetud; pange minu luud tema luude kõrvale!

³² Yn sicr fe ddigwydd yr hyn a gyhoeddodd drwy air yr ARGLWYDD yn erbyn yr allor ym Methel ac yn erbyn holl adeiladau'r uchelfeydd sydd yn nhrefi Samaria."

³²Sest see asi sünnib tõesti, mis ta Issanda käsul hüüdis Peetelis oleva altari ja kõigi Samaaria linnades olevate ohvrikünkakodade vastu.'

³³ Ni throdd Jeroboam oddi wrth ei ffordd ddrygionus wedi'r digwyddiad hwn. Parhaodd i wneud offeiriaid uchelfeydd o'r bobl yn ddiwah�n; byddai'n urddo pwy bynnag a ddymunai yn offeiriaid uchelfeydd.

³³Pärast seda lugu ei pöördunud Jerobeam ometi mitte oma kurjalt teelt, vaid seadis jälle ohvriküngaste preestreid igasugu rahvast; kes aga soovis, selle käe ta täitis ja see sai ohvrikünka preestriks.

³⁴ Bu hyn yn dramgwydd i deulu Jeroboam ac yn achos eu difetha a'u difodi oddi ar wyneb y ddaear.

³⁴Ja see asi sai patuks Jerobeami soole, põhjuseks seda hukata ja maa pealt hävitada.