¹ Llefarodd Dafydd eiriau'r gerdd hon wrth yr ARGLWYDD y diwrnod y gwaredodd yr ARGLWYDD ef o law ei holl elynion ac o law Saul,

¹Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

² a dywedodd: "Yr ARGLWYDD yw fy nghraig, fy nghadernid a'm gwaredydd;

²Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.

³ fy Nuw yw fy nghraig lle llochesaf, fy nharian, fy amddiffynfa gadarn a'm caer, fy noddfa, a'm hachubwr sy'n fy achub rhag trais.

³Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.

⁴ "Gwaeddaf ar yr ARGLWYDD sy'n haeddu mawl, ac fe'm gwaredir rhag fy ngelynion.

⁴'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

⁵ Pan oedd tonnau angau yn f'amgylchynu a llifeiriant distryw yn fy nal,

⁵Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

⁶ pan oedd clymau Sheol yn f'amgylchu a maglau angau o'm blaen,

⁶Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

⁷ gwaeddais ar yr ARGLWYDD yn fy nghyfyngder, ac ar fy Nuw iddo fy nghynorthwyo; clywodd fy llef o'i deml, a daeth fy ngwaedd i'w glustiau.

⁷Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.

⁸ "Crynodd y ddaear a gwegian, ysgydwodd sylfeini'r nefoedd, a siglo oherwydd ei ddicter ef.

⁸Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.

⁹ Cododd mwg o'i ffroenau, yr oedd t�n yn ysu o'i enau, a marwor yn cynnau o'i gwmpas.

⁹Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

¹⁰ Fe agorodd y ffurfafen a disgyn, ac yr oedd tywyllwch dan ei draed.

¹⁰Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

¹¹ Marchogodd ar gerwb a hedfan, gwibiodd ar adenydd y gwynt.

¹¹Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.

¹² Gosododd o'i amgylch dywyllwch yn babell, a chymylau duon yn orchudd.

¹²Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.

¹³ o'r disgleirdeb o'i flaen tasgodd cerrig t�n.

¹³Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.

¹⁴ Taranodd yr ARGLWYDD o'r nefoedd, a llefarodd llais y Goruchaf.

¹⁴Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.

¹⁵ Bwriodd allan ei saethau yma ac acw, saethodd fellt a gwneud iddynt atsain.

¹⁵Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.

¹⁶ Daeth gwaelodion y m�r i'r golwg, a dinoethwyd sylfeini'r byd, oherwydd dy gerydd di, O ARGLWYDD, a chwythiad anadl dy ffroenau.

¹⁶Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.

¹⁷ "Ymestynnodd o'r uchelder a'm cymryd, tynnodd fi allan o'r dyfroedd cryfion.

¹⁷Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

¹⁸ Gwaredodd fi rhag fy ngelyn nerthol, rhag y rhai sy'n fy nghas�u pan oeddent yn gryfach na mi.

¹⁸Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.

¹⁹ Daethant i'm herbyn yn nydd fy argyfwng, ond bu'r ARGLWYDD yn gynhaliaeth i mi.

¹⁹Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

²⁰ Dygodd fi allan i le agored, a'm gwaredu am ei fod yn fy hoffi.

²⁰Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

²¹ "Gwnaeth yr ARGLWYDD � mi yn �l fy nghyfiawnder, a thalodd i mi yn �l glendid fy nwylo.

²¹Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

²² Oherwydd cedwais ffyrdd yr ARGLWYDD, heb droi oddi wrth fy Nuw at ddrygioni;

²²Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

²³ yr oedd ei holl gyfreithiau o'm blaen, ac ni fwriais ei ddeddfau o'r neilltu.

²³Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.

²⁴ Yr oeddwn yn ddi-fai yn ei olwg, a chedwais fy hun rhag troseddu.

²⁴Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.

²⁵ Talodd yr ARGLWYDD imi yn �l fy nghyfiawnder, ac yn �l glendid fy nwylo yn ei olwg.

²⁵Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.

²⁶ Yr wyt yn ffyddlon i'r ffyddlon, yn ddifeius i'r sawl sydd ddifeius,

²⁶Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

²⁷ ac yn bur i'r rhai pur; ond i'r cyfeiliornus yr wyt yn wyrgam.

²⁷puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

²⁸ Oherwydd yr wyt yn gwaredu'r rhai gostyngedig, ac yn darostwng y beilchion.

²⁸Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.

²⁹ Ti sy'n goleuo fy llusern, ARGLWYDD; fy Nuw sy'n troi fy nhywyllwch yn ddisglair.

²⁹Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.

³⁰ Oherwydd trwot ti y gallaf oresgyn llu; trwy fy Nuw gallaf neidio dros fur.

³⁰Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

³¹ Y Duw hwn, y mae'n berffaith ei ffordd, ac y mae gair yr ARGLWYDD wedi ei brofi'n bur; y mae ef yn darian i bawb sy'n llochesu ynddo.

³¹Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

³² "Pwy sydd Dduw ond yr ARGLWYDD? A phwy sydd graig ond ein Duw ni?

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

³³ Duw yw fy nghaer gadarn, sy'n gwneud fy ffordd yn ddifeius.

³³Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.

³⁴ Gwna fy nhraed fel rhai ewig, a'm gosod yn gadarn ar y mynyddoedd.

³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

³⁵ Y mae'n dysgu i'm dwylo ryfela, i'm breichiau dynnu bwa pres.

³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

³⁶ Rhoist imi dy darian i'm gwaredu, a'm gwneud yn fawr trwy dy ofal.

³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.

³⁷ Rhoist imi le llydan i'm camau, ac ni lithrodd fy nhraed.

³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

³⁸ Yr wyf yn ymlid fy ngelynion ac yn eu distrywio; ni ddychwelaf nes eu difetha.

³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

³⁹ Yr wyf yn eu difa a'u trywanu fel na allant godi, ac y maent yn syrthio dan fy nhraed.

³⁹Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.

⁴⁰ Yr wyt wedi fy ngwregysu � nerth i'r frwydr, a darostwng fy ngelynion danaf.

⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

⁴¹ Gosodaist fy nhroed ar eu gwddf, a gwneud imi ddifetha'r rhai sy'n fy nghas�u.

⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

⁴² Y maent yn gweiddi, ond nid oes gwaredydd, yn galw ar yr ARGLWYDD, ond nid yw'n eu hateb.

⁴²Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.

⁴³ Fe'u maluriaf cyn faned � llwch y ddaear, a'u malu a'u sathru fel llaid ar y strydoedd.

⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.

⁴⁴ Yr wyt yn fy ngwaredu rhag ymrafael pobl, a'm cadw yn ben ar y cenhedloedd; pobl nad oeddwn yn eu hadnabod sy'n weision i mi.

⁴⁴Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.

⁴⁵ Estroniaid sy'n ymgreinio o'm blaen, pan glywant amdanaf, maent yn ufuddhau i mi.

⁴⁵Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.

⁴⁶ Y mae estroniaid yn gwangalonni, ac yn dyfod dan grynu o'u lloches.

⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.

⁴⁷ "Byw yw'r ARGLWYDD, bendigedig yw fy nghraig, dyrchafedig fyddo'r Duw sy'n fy ngwaredu,

⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,

⁴⁸ y Duw sy'n rhoi imi ddialedd, ac yn darostwng pobloedd danaf,

⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,

⁴⁹ sy'n fy ngwaredu rhag fy ngelynion, yn fy nyrchafu uwchlaw fy ngwrthwynebwyr, ac yn fy arbed rhag y gorthrymwyr.

⁴⁹sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.

⁵⁰ Oherwydd hyn, clodforaf di, O ARGLWYDD, ymysg y cenhedloedd, a chanaf fawl i'th enw.

⁵⁰Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,

⁵¹ Y mae'n gwaredu ei frenin yn helaeth ac yn cadw'n ffyddlon i'w eneiniog, i Ddafydd ac i'w had am byth."

⁵¹kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'