¹ Clywodd Jethro, offeiriad yn Midian a thad-yng-nghyfraith Moses, am y cyfan a wnaeth Duw i Moses ac i'w bobl Israel, ac fel yr oedd yr ARGLWYDD wedi eu harwain allan o'r Aifft.

¹Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Issand Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,

² Wedi i Moses yrru ymaith ei wraig Seffora, rhoddodd Jethro, ei dad-yng-nghyfraith, gartref iddi hi

²siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese naise, kelle see oli tagasi saatnud,

³ a'i dau fab. Gersom oedd enw'r naill: "Oherwydd," meddai, "b�m yn ddieithryn mewn gwlad ddieithr."

³ja tema kaks poega, kellest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul Mooses oli öelnud: 'Ma olen võõras võõral maal',

⁴ Ac Elieser oedd enw'r llall: "Oherwydd," meddai, "bu Duw fy nhad yn gymorth imi, ac fe'm hachubodd rhag cleddyf Pharo."

⁴ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli öelnud: 'Mu isa Jumal oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest.'

⁵ Daeth Jethro, tad-yng-nghyfraith Moses, � meibion Moses a'i wraig ato i'r anialwch lle'r oedd yn gwersyllu wrth fynydd Duw,

⁵Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juurde koos ta poegade ja naisega sinna kõrbesse, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.

⁶ a dweud wrth Moses, "Yr wyf fi, Jethro dy dad-yng-nghyfraith, wedi dod atat gyda'th wraig a'i dau fab."

⁶Ja ta käskis Moosesele öelda: 'Mina, su äi Jitro, tulen sinu juurde, samuti tuleb su naine ja koos temaga ta kaks poega.'

⁷ Aeth yntau allan i'w gyfarch, ac ymgrymu a'i gusanu; yna ar �l iddynt gyfarch ei gilydd, aethant i mewn i'r babell.

⁷Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale suud; kui nad olid küsinud teineteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.

⁸ Adroddodd Moses wrth ei dad-yng-nghyfraith y cyfan a wnaeth yr ARGLWYDD i Pharo a'r Eifftiaid er mwyn Israel, a'r holl helbul a gawsant ar y ffordd, ac fel yr achubodd yr ARGLWYDD hwy.

⁸Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Issand vaaraole ja egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis teekonnal olid olnud, ja kuidas Issand nad oli päästnud.

⁹ Llawenychodd Jethro oherwydd yr holl bethau da a wnaeth yr ARGLWYDD i Israel trwy eu hachub o law'r Eifftiaid,

⁹Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Issand oli Iisraelile teinud, päästes tema egiptlaste käest.

¹⁰ a dywedodd, "Bendigedig fyddo'r ARGLWYDD a'ch achubodd o law'r Eifftiaid ac o law Pharo.

¹⁰Ja Jitro ütles: 'Kiidetud olgu Issand, kes teid päästis egiptlaste ja vaarao käest!

¹¹ Gwn yn awr fod yr ARGLWYDD yn fwy na'r holl dduwiau, oherwydd fe achubodd y bobl o law'r Eifftiaid a fu'n eu trin yn drahaus."

¹¹Nüüd ma tean, et Issand on suurim kõigist jumalaist, sest ta päästis rahva Egiptuse käe alt, kui nad olid ülbed nende vastu.'

¹² Yna cyflwynodd Jethro, tad-yng-nghyfraith Moses, boethoffrwm ac ebyrth i Dduw, a daeth Aaron a holl henuriaid Israel i fwyta bara gydag ef ym mhresenoldeb Duw.

¹²Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta üheskoos Moosese äiaga.

¹³ Eisteddodd Moses drannoeth i farnu'r bobl, a hwythau'n sefyll o'i flaen o'r bore hyd yr hwyr.

¹³Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,

¹⁴ Pan welodd ei dad-yng-nghyfraith y cwbl yr oedd Moses yn ei wneud er mwyn y bobl, dywedodd, "Beth yw hyn yr wyt yn ei wneud drostynt? Pam yr wyt yn eistedd ar dy ben dy hun, a'r holl bobl yn sefyll o'th flaen o fore hyd hwyr?"

¹⁴nägi Moosese äi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: 'Mis see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?'

¹⁵ Atebodd Moses ef, "Am fod y bobl yn dod ataf i ymgynghori � Duw.

¹⁵Ja Mooses vastas äiale: 'Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu küsima.

¹⁶ Pan fydd achos yn codi, fe dd�nt ataf fi i mi farnu rhwng pobl a'i gilydd, a datgan deddfau Duw a'i gyfreithiau."

¹⁶Kui neil on mingi asi, siis tullakse minu juurde ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala määrused ja tema Seaduse.'

¹⁷ Dywedodd tad-yng-nghyfraith Moses wrtho, "Nid dyma'r ffordd orau iti weithredu.

¹⁷Siis Moosese äi ütles temale: 'See asi pole hea, mis sa teed.

¹⁸ Byddi di a'r bobl sydd gyda thi wedi diffygio'n llwyr; y mae'r gwaith yn rhy drwm iti, ac ni elli ei gyflawni dy hun.

¹⁸Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.

¹⁹ Gwrando'n awr arnaf fi, ac fe'th gynghoraf, a bydded Duw gyda thi. Ti sydd i gynrychioli'r bobl o flaen Duw, a dod �'u hachosion ato ef.

¹⁹Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.

²⁰ Ti hefyd sydd i ddysgu i'r bobl y deddfau a'r cyfreithiau, a rhoi gwybod iddynt sut y dylent ymddwyn a beth y dylent ei wneud.

²⁰Sina seleta neile määrusi ja Seadust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.

²¹ Ond ethol o blith yr holl bobl wu375?r galluog a gonest, sy'n parchu Duw ac yn cas�u llwgrwobrwyo, a'u penodi dros y bobl yn swyddogion ar unedau o fil, o gant, o hanner cant ac o ddeg.

²¹Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.

²² Boed iddynt hwy farnu'r bobl ar bob achlysur; gallent ddod � phob achos anodd atat ti, ond hwy eu hunain sydd i farnu pob achos syml. Bydd yn ysgafnach arnat os byddant hwy'n rhannu'r baich � thi.

²²Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal! Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda koos sinuga!

²³ Os gwnei hyn, a hynny ar orchymyn Duw, gelli ddal ati; ac fe �'r bobl hyn i gyd adref yn fodlon."

²³Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju.'

²⁴ Gwrandawodd Moses ar ei dad-yng-nghyfraith, a gwnaeth bopeth a orchmynnodd ef.

²⁴Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.

²⁵ Dewisodd wu375?r galluog o blith yr holl Israeliaid a'u gwneud yn benaethiaid ar y bobl, ac yn swyddogion ar unedau o fil, o gant, o hanner cant ac o ddeg.

²⁵Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.

²⁶ Hwy oedd yn barnu'r bobl ar bob achlysur; deuent �'r achosion dyrys at Moses, ond hwy eu hunain oedd yn barnu'r holl achosion syml.

²⁶Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.

²⁷ Ffarweliodd Moses �'i dad-yng-nghyfraith, ac aeth Jethro adref i'w wlad ei hun.

²⁷Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks oma maale.