¹ Gorchmynnodd Joseff i swyddog ei du375?, "Llanw sachau'r dynion � chymaint ag y gallant ei gario o fwyd, a rho arian pob un yng ngenau ei sach.

¹Siis ta käskis oma kojaülemat, öeldes: 'Täida meeste kotid viljaga, nii palju kui nad jaksavad kanda, ja pane igamehe raha ta koti suhu.

² A rho fy nghwpan i, y cwpan arian, yng ngenau sach yr ieuengaf, gyda'i arian am yr u375?d." Gwnaeth yntau fel y dywedodd Joseff.

²Ja minu karikas, see hõbekarikas, pane noorima venna koti suhu koos ta viljarahaga!' Ja ta tegi, nagu Joosep käskis.

³ Pan dorrodd y wawr, anfonwyd y dynion ymaith gyda'u hasynnod.

³Hommikul, kui läks valgeks, lasti minema mehed ja nende eeslid.

⁴ Wedi iddynt fynd ychydig bellter o'r ddinas dywedodd Joseff wrth swyddog ei du375?, "I ffwrdd � thi ar �l y dynion, a phan oddiweddi hwy dywed wrthynt, 'Pam yr ydych wedi talu drwg am dda? Pam yr ydych wedi lladrata fy nghwpan arian?

⁴Kui nad olid linnast lahkunud ega olnud veel kaugele jõudnud, ütles Joosep oma kojaülemale: 'Võta kätte, aja mehi taga, ja kui oled nad tabanud, siis ütle neile: Miks tasute head kurjaga?

⁵ O hwn y byddai f'arglwydd yn yfed ac yn dewino. Yr ydych wedi gwneud peth drwg.'"

⁵Eks see ole see, millest mu isand joob ja millest ta endeid otsib? Olete käitunud halvasti, et tegite nõnda!'

⁶ Pan oddiweddodd hwy dywedodd felly wrthynt.

⁶Ja kui ta nad tabas, siis ta rääkis neile needsamad sõnad.

⁷ Atebasant hwythau, "Pam y mae ein harglwydd yn dweud peth fel hyn? Ni fyddai dy weision byth yn gwneud y fath beth.

⁷Aga nad vastasid temale: 'Miks räägib mu isand nõndaviisi? Su sulastele oleks teotuseks nõnda teha.

⁸ Cofia ein bod wedi dod �'r arian a gawsom yng ngenau ein sachau yn �l atat o wlad Canaan. Pam felly y byddem yn lladrata arian neu aur o du375? dy arglwydd?

⁸Vaata, raha, mis me leidsime oma kottide suust, tõime sulle tagasi Kaananimaalt. Kuidas võiksime siis varastada su isanda kojast hõbedat või kulda?

⁹ Os ceir y cwpan gan un o'th weision, bydded hwnnw farw; a byddwn ninnau'n gaethion i'n harglwydd."

⁹Kelle juurest su sulaste hulgast see leitakse, surgu, ja me teised jääme su isandale orjadeks!'

¹⁰ "o'r gorau," meddai yntau, "bydded fel y dywedwch chwi. Bydd yr un y ceir y cwpan ganddo yn gaethwas i mi, ond bydd y gweddill ohonoch yn rhydd."

¹⁰Siis ta ütles: 'Olgu see nüüd ka nõnda teie sõnade järgi! Kelle juurest see leitakse, jäägu mulle sulaseks, ja te teised olete süüta!'

¹¹ Yna tynnodd pob un ei sach i lawr ar unwaith, a'i agor.

¹¹Ja nad tõttasid ning tõstsid igaüks oma koti maha ja iga mees tegi oma koti lahti.

¹² Chwiliodd yntau, gan ddechrau gyda'r hynaf a gorffen gyda'r ieuengaf, a chafwyd y cwpan yn sach Benjamin.

¹²Ja ta otsis nad läbi, alates vanemast ja lõpetades nooremaga - ja karikas leiti Benjamini kotist.

¹³ Rhwygasant eu dillad, a llwythodd pob un ei asyn a dychwelyd i'r ddinas.

¹³Siis nad käristasid oma riided lõhki, iga mees pani oma eeslile koorma selga ja nad läksid tagasi linna.

¹⁴ Pan ddaeth Jwda a'i frodyr i'r tu375?, yr oedd Joseff yno o hyd, a syrthiasant i lawr o'i flaen.

¹⁴Ja Juuda läks koos oma vendadega Joosepi kotta, kes oli alles seal, ja nad heitsid maha tema ette.

¹⁵ Dywedodd Joseff wrthynt, "Beth yw hyn yr ydych wedi ei wneud? Oni wyddech fod dyn fel fi yn gallu dewino?"

¹⁵Ja Joosep ütles neile: 'Mis tegu see on, mis te olete teinud? Eks te tea, et niisugune mees nagu mina oskab endeid seletada?'

¹⁶ Atebodd Jwda, "Beth a ddywedwn wrth fy arglwydd? Beth a lefarwn? Sut y gallwn brofi ein diniweidrwydd? Y mae Duw wedi dangos twyll dy weision. Dyma ni, a'r un yr oedd y cwpan ganddo, yn gaethion i'n harglwydd."

¹⁶Siis vastas Juuda: 'Mida me oma isandale ütleme? Kuidas peame rääkima ja kuidas endid õigustama? Jumal on avastanud su sulaste süü. Vaata, me jääme oma isandale sulaseiks, niihästi meie kui see, kelle käest karikas leiti.'

¹⁷ Ond dywedodd Joseff, "Ni allaf wneud peth felly. Dim ond yr un yr oedd y cwpan ganddo a fydd yn gaethwas i mi. Cewch chwi fynd mewn heddwch at eich tad."

¹⁷Aga ta ütles: 'Ei tule mulle mõttessegi seda teha! Mees, kelle käest karikas leiti, peab jääma mulle sulaseks, te teised aga minge rahuga oma isa juurde!'

¹⁸ Yna nesaodd Jwda ato, a dweud, "O f'arglwydd, caniat� i'th was lefaru yng nghlyw f'arglwydd, a phaid � digio wrth dy was; oherwydd yr wyt ti fel Pharo.

¹⁸Siis astus Juuda tema juurde ja ütles: 'Mu isand, luba ometi oma sulast rääkida üks sõna mu isanda kõrva ees ja su viha ärgu süttigu põlema oma sulase vastu, sest sina oled nagu vaarao ise!

¹⁹ Holodd f'arglwydd ei weision, 'A oes gennych dad, neu frawd?'

¹⁹Mu isand küsis oma sulaseilt, öeldes: On teil isa või mõni vend?

²⁰ Ac atebasom ein harglwydd, 'Y mae gennym dad sy'n hen u373?r, a brawd bach, plentyn ei henaint. Bu farw ei frawd, ac ef yn unig sy'n aros o blant ei fam, ac y mae ei dad yn ei garu.'

²⁰Ja meie vastasime oma isandale: Meil on vana isa ja üks nooruk, ta vanas eas sündinud, alles noor; aga selle vend on surnud ja ta on üksi oma emast järele jäänud, ja ta isa armastab teda.

²¹ Yna dywedaist wrth dy weision, 'Dewch ag ef i lawr ataf imi gael ei weld.'

²¹Ja sa ütlesid oma sulaseile: Tooge ta minu juurde, et ma näeksin teda oma silmaga!

²² Dywedasom wrth f'arglwydd, 'Ni all y bachgen adael ei dad, oherwydd os gwna, bydd ei dad farw.'

²²Ja me vastasime oma isandale: Nooruk ei või isast lahkuda. Kui ta lahkuks oma isast, siis see sureks.

²³ Dywedaist tithau wrth dy weision, 'Os na ddaw eich brawd ieuengaf gyda chwi, ni chewch weld fy wyneb i eto.'

²³Ja sa ütlesid oma sulaseile: Kui teie noorim vend ei tule koos teiega, siis te ei saa enam näha mu nägu.

²⁴ Aethom yn �l at dy was ein tad, ac adrodd wrtho eiriau f'arglwydd.

²⁴Ja kui me läksime su sulase, meie isa juurde ja andsime temale teada oma isanda sõnad,

²⁵ A phan ddywedodd ein tad, 'Ewch yn �l i brynu ychydig o fwyd i ni',

²⁵siis ütles meie isa: Minge jälle tagasi, ostke meile pisut leiba!

²⁶ atebasom, 'Ni allwn fynd. Fe awn os daw ein brawd ieuengaf gyda ni, ond ni chawn weld wyneb y dyn os na fydd ef gyda ni.'

²⁶Aga me vastasime: Me ei või minna. Kui meie noorim vend on koos meiega, siis me läheme, sest me ei saa näha selle mehe nägu, kui meie noorim vend ei ole koos meiega.

²⁷ A dywedodd dy was ein tad wrthym, 'Gwyddoch i'm gwraig esgor ar ddau fab;

²⁷Ja su sulane, minu isa, ütles meile: Te teate, et mu naine on mulle kaks poega ilmale toonud.

²⁸ aeth un ymaith a dywedais, "Rhaid ei fod wedi ei larpio", ac ni welais ef wedyn.

²⁸Aga üks läks mu juurest ära ja ma ütlesin: Ta on tõesti maha murtud! Ja ma pole teda tänini enam näinud.

²⁹ Os cymerwch hwn hefyd ymaith a bod niwed yn digwydd iddo, yna fe wnewch i'm penwynni ddisgyn i'r bedd mewn tristwch.'

²⁹Kui te nüüd võtate ka selle mu silma alt ja temaga juhtub õnnetus, siis saadate mu hallid juuksed kurvastusega hauda.

³⁰ Ac yn awr os dof at dy was fy nhad heb y bachgen,

³⁰Ja kui ma nüüd tuleksin su sulase, oma isa juurde ja koos meiega ei oleks poiss, kelle hingesse tema hing on kiindunud,

³¹ bydd farw pan w�l na ddaeth y bachgen yn �l, am fod einioes y ddau ynghlwm wrth ei gilydd; a bydd dy weision yn peri i benwynni dy was ein tad ddisgyn i'r bedd mewn tristwch.

³¹ja kui ta siis näeb, et poissi ei ole, ta sureb ja su sulased on sinu sulase, meie isa hallid juuksed saatnud murega hauda,

³² Oherwydd aeth dy was yn feichiau am y bachgen i'm tad, gan ddweud, 'Os na ddychwelaf ef atat byddaf yn euog am byth yng ngolwg fy nhad.'

³²sest su sulane on poisile käemeheks mu isa juures, kuna ma olen öelnud: Kui ma ei too teda sinu juurde, siis ma jään oma isa ees alatiseks süüdlaseks.

³³ Yn awr felly, gad i'th was aros yn gaethwas i'm harglwydd yn lle'r bachgen; a gad iddo ef fynd gyda'i frodyr.

³³Ja nüüd siis jäägu su sulane poisi asemel sulaseks mu isandale ja poiss mingu koos oma vendadega!

³⁴ Oherwydd sut y gallaf fynd yn �l at fy nhad heb y bachgen? Nid wyf am weld loes fy nhad."

³⁴Sest kuidas võiksin minna oma isa juurde, kui poiss ei oleks koos minuga? Et ma ei näeks seda õnnetust, mis juhtub mu isaga!'