¹ "Pan oedd Israel yn fachgen fe'i cerais, ac o'r Aifft y gelwais fy mab.

¹Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest.

² Fel y galwn arnynt, aent ymaith oddi wrthyf; aberthent i Baal ac arogldarthu i eilunod.

²Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära, ohverdasid baalidele ja suitsutasid nikerdatud kujudele.

³ "Myfi a fu'n dysgu Effraim i gerdded, a'u cymryd erbyn eu breichiau; ond ni fynnent gydnabod i mi eu hiach�u.

³Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha.

⁴ Tywysais hwy � rheffynnau caredig ac � rhwymau cariad; b�m iddynt fel un yn codi'r iau, yn llacio'r ffrwyn, ac yn plygu atynt i'w porthi.

⁴Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin nende juurde ja toitsin neid,

⁵ "Ni ddychwelant i wlad yr Aifft, ond Asyria fydd yn frenin arnynt, am iddynt wrthod dychwelyd ataf.

⁵et nad ei peaks tagasi minema Egiptusemaale. Aga nüüd peab Assur nende kuningaks olema, sest nad on tõrkunud pöördumast.

⁶ Chwyrl�a cleddyf yn erbyn eu dinasoedd, a difa byst eu pyrth a'u difetha am eu cynllwynion.

⁶Sellepärast peab mõõk tantsima nende linnades, lõhkuma nende riivid ja neelama nad ära nende kavatsuste pärast.

⁷ Y mae fy mhobl yn mynnu cilio oddi wrthyf; er iddynt alw ar dduw goruchel, ni fydd yn eu dyrchafu o gwbl.

⁷Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda: kuigi teda kutsutakse ülespoole, ometi ei tõuse neist ükski.

⁸ "Pa fodd y'th roddaf i fyny, Effraim, a'th roi ymaith, Israel? Pa fodd y'th wnaf fel Adma, a'th osod fel Seboim? Newidiodd fy meddwl ynof; enynnodd fy nhosturi hefyd.

⁸Kuidas ma annaksin sinu ära, Efraim, loovutaksin sinu, Iisrael? Kuidas ma teeksin sind Adma sarnaseks, talitaksin sinuga nagu Seboimiga? Mu süda muutub mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus.

⁹ Ni chyflawnaf angerdd fy llid, ni ddinistriaf Effraim eto; canys Duw wyf fi, ac nid meidrolyn, y Sanct yn dy ganol; ac ni ddof i ddinistrio.

⁹Ma ei tee teoks oma tulist viha, ma ei hävita enam Efraimi, sest ma olen Jumal, aga mitte inimene, ma olen su keskel Püha, ja ma ei tule põletama.

¹⁰ "�nt ar �l yr ARGLWYDD; fe rua fel llew. Pan rua ef, daw ei blant dan grynu o'r gorllewin;

¹⁰Nad hakkavad käima Issanda järel, kes möirgab nagu lõvi. Kui tema möirgab, siis tulevad ta pojad värisedes mere poolt.

¹¹ d�nt dan grynu fel aderyn o'r Aifft, ac fel colomen o wlad Asyria, a gosodaf hwy eto yn eu cartrefi," medd yr ARGLWYDD.

¹¹Nad tulevad Egiptusest värisedes nagu linnud ja Assurimaalt nagu tuvid. Ja mina luban neil elada nende oma kodades, ütleb Issand.

¹² Amgylchodd Effraim fi � chelwydd, a thu375? Israel � thwyll; ond y mae Jwda'n ymwneud � Duw, ac yn ffyddlon i'r Sanct.