¹ Pan lefarai Effraim byddai dychryn; yr oedd yn ddyrchafedig yn Israel; ond pan bechodd gyda Baal, bu farw.

¹Kui Efraim kõneles, värisesid kõik, ta oli Iisraelis ülistatud; aga ta sai Baali pärast süüdlaseks ja pidi surema.

² Ac yn awr y maent yn pechu ychwaneg; gwn�nt iddynt eu hunain ddelw dawdd, eilunod cywrain o arian, y cyfan yn waith crefftwyr. "Aberthwch i'r rhai hyn," meddant. Pobl yn cusanu lloi!

²Nüüd teevad nad edasi pattu ja valmistavad enestele hõbedast valatud kujud, ebajumalate kujud oma kujutluse järgi - kõik sepatöö. Nad ütlevad neile: 'Ohverdajad suudelgu vasikaid!'

³ Felly byddant fel tarth y bore, ac fel gwlith yn codi'n gyflym, fel us yn chwyrl�o o'r llawr dyrnu, ac fel mwg trwy hollt.

³Seepärast on nad nagu hommikune pilv, nagu kaste, mis varakult kaob, nagu aganad, mis rehealusest tuulatakse, nagu unkast tõusev suits.

⁴ "Myfi yw'r ARGLWYDD dy Dduw, a'th ddygodd o wlad yr Aifft; nid adwaenit Dduw heblaw myfi, ac nid oedd achubydd ond myfi.

⁴Aga mina olen Issand, su Jumal, Egiptusemaalt alates; sa ei tohi tunda minu kõrval muud jumalat ja ei ole muud päästjat kui mina.

⁵ Gofelais amdanat yn yr anialwch, yn nhir sychder.

⁵Mina hoidsin sind kõrbes, palaval ja põuasel maal.

⁶ Dan fy ngofal cawsant ddigon; fe'u llanwyd, a dyrchafodd eu calon; felly yr anghofiwyd fi.

⁶Kui nad käisid karjas, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid minu.

⁷ Minnau, byddaf fel llew iddynt; llechaf fel llewpard ar ymyl y llwybr.

⁷Aga minust sai neile otsekui noor lõvi, ma luuran tee ääres nagu panter.

⁸ Syrthiaf arnynt fel arth wedi colli ei chenawon, rhwygaf gnawd eu mynwes, ac yno traflyncaf hwy fel llew, fel y llarpia anifail gwyllt hwy.

⁸Ma tulen neile kallale nagu karu, kellelt on röövitud pojad, ja ma rebestan nende rinnakorvi; nagu emalõvi sööb neid seal ja metsloomad kisuvad nad lõhki.

⁹ "Pan ddinistriaf di, O Israel, pwy fydd dy gynorthwywr?

⁹See on su hukutanud, Iisrael, et sa olid minu, oma abi vastu.

¹⁰ Ble yn awr mae dy frenin, i'th achub yn dy holl ddinasoedd, a'th farnwyr, y dywedaist amdanynt, 'Dyro inni frenin a thywysogion'?

¹⁰Kus on siis su kuningas, kes päästaks sind kõigis su linnades, ja kus on su kohtumõistjad, kelle kohta sa ütlesid: 'Anna mulle kuningas ja vürste!'?

¹¹ Rhoddais iti frenin yn fy nig, ac fe'i dygais ymaith yn fy nghynddaredd.

¹¹Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära.

¹² Rhwymwyd drygioni Effraim, a storiwyd ei bechod.

¹²Efraimi süütegu on kokku seotud, tema patt on tallele pandud.

¹³ Pan ddaw poenau esgor, am mai plentyn anghall ydyw, ni esyd ei hun yn yr amser ym man yr esgor.

¹³Tema pärast tulevad sünnitusvalud: ta on mõistmatu laps, sest ta ei asu õigel ajal emakasuudmesse.

¹⁴ "A waredaf hwy o Sheol? A achubaf hwy rhag angau? O angau, ble mae dy bl�u? O afael Sheol, ble mae dy ddinistr? Cuddiwyd trugaredd oddi wrth fy llygaid.

¹⁴Kas peaksin nad vabastama põrgu käest? Kas peaksin nad lunastama surmast? Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel? Kaastunne on peidus mu silme eest.

¹⁵ "Yn wir yr oedd yn dwyn ffrwyth ymysg brodyr, ond daw dwyreinwynt, gwynt yr ARGLWYDD, yn codi o'r anialwch; � ei ffynnon yn hesb, a sychir ei bydew; dinoetha ei drysordy o'i holl ddarnau gwerthfawr.

¹⁵Kuigi ta vendade keskel kannab vilja, tõuseb idatuul, tõuseb kõrbest Issanda tuul: tema kaev kuivab ja allikas taheneb; temalt riisutakse ta varandus, kõik ta väärtasjad.

¹⁶ Bydd Samaria yn euog, am iddi wrthryfela yn erbyn ei Duw; syrthiant wrth y cleddyf, dryllir eu rhai bychain yn chwilfriw, a rhwygir eu rhai beichiog yn agored."