¹ Gwae di, anrheithiwr na chefaist dy anrheithio, ti dwyllwr na chefaist dy dwyllo; pan beidi ag anrheithio, fe'th anrheithir, pan beidi � thwyllo, fe'th dwyllir di.

¹Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind.

² O ARGLWYDD, trugarha wrthym, yr ydym yn disgwyl amdant; bydd yn nerth i ni bob bore, ac yn iachawdwriaeth i ni ar awr gyfyng.

²Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal.

³ Gan su373?n terfysg fe ffy pobloedd, gan dy daranu di fe wasgerir cenhedloedd.

³Su kõuehääle eest põgenevad rahvad, kui sa tõused, hajuvad paganad

⁴ Cesglir eich ysbail fel petai lindys yn ei gasglu; fel haid o locustiaid fe heidir o'i gylch.

⁴ja saak kahmatakse meie käest, otsekui ahmaksid röövputukad; rohutirtsude rünnaku sarnaselt tormatakse selle kallale.

⁵ Dyrchafwyd yr ARGLWYDD, fe drig yn yr uchelder; fe leinw Seion � barn a chyfiawnder,

⁵Issand on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega.

⁶ ac ef fydd sicrwydd dy amserau. Doethineb a gwybodaeth fydd cyfoeth dy iachawdwriaeth, ac ofn yr ARGLWYDD fydd dy drysor.

⁶Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus; Issanda kartus - see on Siioni rikkus.

⁷ Clyw! Y mae'r glewion yn galw o'r tu allan, a chenhadau heddwch yn wylo'n chwerw.

⁷Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti.

⁸ Y mae'r priffyrdd yn ddiffaith, heb neb yn troedio'r ffordd; diddymwyd cyfamodau, diystyrwyd cytundebau, nid yw neb yn cyfrif dim.

⁸Maanteed on tühjad, teekäijat ei ole, leping on tühistatud, tunnistajad on hüljatud, inimestest ei hoolita.

⁹ Y mae'r wlad mewn galar a gofid, Lebanon wedi drysu a gwywo; aeth Saron yn anialwch, a Basan a Charmel heb ddail.

⁹Maa leinab, närbub, Liibanon häbeneb, närtsib; Saaron on saanud kõnnumaaks, Baasan ja Karmel varistavad lehti.

¹⁰ "Ond yn awr mi godaf," medd yr ARGLWYDD, "yn awr mi ymddyrchafaf, yn awr byddaf yn uchel.

¹⁰Nüüd ma tõusen, ütleb Issand, nüüd ma tahan olla kõrge, nüüd ma ülendan ennast.

¹¹ Yr ydych yn feichiog o us ac yn esgor ar sofl; t�n yn eich ysu fydd eich anadl;

¹¹Kuluheinast olete rasedad, kõrsi toote ilmale, teie hingeõhk on tuli, mis teid sööb.

¹² bydd y bobl fel llwch calch, fel drain wedi eu torri a'u llosgi yn y t�n."

¹²Jah, rahvad põletatakse lubjaks, otsekui maharaiutud kibuvitsad süüdatakse nad tulega.

¹³ Chwi rai pell, gwrandewch beth a wneuthum, ac ystyriwch fy nerth, chwi rai agos.

¹³Kuulge, kaugelviibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!

¹⁴ Mae'r pechaduriaid yn Seion yn ofni, a'r annuwiol yn crynu gan ddychryn: "Pwy ohonom a all fyw gyda th�n ysol, a phwy a breswylia mewn llosgfa dragwyddol?"

¹⁴Patused Siionis värisevad, vabin valdab jumalatuid: 'Kes meist saaks elada hävitavas tules? Kes meist saaks elada igavesel leel?'

¹⁵ Y sawl sy'n rhodio'n gyfiawn ac yn dweud y gwir, sy'n gwrthod elw trawster, sy'n cau ei ddwrn rhag derbyn llwgrwobr, sy'n cau ei glustiau rhag clywed am lofruddio, sy'n cau ei lygaid rhag edrych ar anfadwaith.

¹⁵See, kes elab õiguses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et keelduda meeleheast, kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst, ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja,

¹⁶ Y mae ef yn trigo yn yr uchelder, a'i loches yn amddiffynfeydd y creigiau, a'i fara'n dod iddo, a'i ddu373?r yn sicr.

¹⁶see elab kõrgustikel, ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks; temale antakse ta leib, temale on vesi kindlustatud.

¹⁷ Fe w�l dy lygaid frenin yn ei degwch, a gwelant dir yn ymestyn ymhell;

¹⁷Su silmad saavad näha kuningat ta ilus, saavad näha ihaldusväärset maad.

¹⁸ byddi'n dwyn i gof yr ofnau: "Ble mae'r un fu'n cofnodi? Ble mae'r un fu'n pwyso? Ble mae'r un fu'n cyfri'r tyrau?"

¹⁸Su süda meenutab hirmsaid asju: kus on nüüd kirjutaja, kus on vaagija, kus on tornide lugeja?

¹⁹ Ni chei weld pobl farbaraidd, pobl a'u hiaith yn rhy ddieithr i'w dirnad, a'u tafod yn rhy floesg i'w ddeall.

¹⁹Enam sa ei näe jultunud rahvast, rahvast, kelle segast kõnet sa ei taipa, kelle kogelevast keelest sa ei saa aru.

²⁰ Edrych ar Seion, dinas ein huchelwyliau; bydded dy lygaid yn gweld Jerwsalem, bro diddanwch, pabell na symudir; ni thynnir un o'i phegiau byth, ac ni thorrir un o'i rhaffau.

²⁰Vaata Siionit, meie pidupäevade linna! Su silmad näevad Jeruusalemma, rahulikku paika, liigutamatut telki, mille vaiu ei tõmmata iialgi välja ja mille nööridest ei kista ainsatki katki.

²¹ Yno, yn wir, y mae gennym yr ARGLWYDD yn ei fawredd, a mangre afonydd a ffrydiau llydain; ni fydd llong rwyfau'n tramwy yno, na llong fawr yn hwylio heibio.

²¹Sest seal on Vägev: meiega on Issand nagu laiade jõgede ja vooluste kogumik, sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus.

²² Yr ARGLWYDD yw ein barnwr, yr ARGLWYDD yw ein deddfwr; yr ARGLWYDD yw ein brenin, ac ef fydd yn ein gwaredu.

²²Sest Issand on meie kohtumõistja, Issand on meie käsuandja, Issand on meie kuningas, tema päästab meid.

²³ Y mae dy raffau'n llac, heb ddal yr hwylbren yn gadarn yn ei le, ac nid yw'r hwyliau wedi eu lledu. Yna fe rennir ysbail ac anrhaith mawr, a bydd y cloff yn rheibio ysglyfaeth.

²³Su köied lõtvuvad, ei pea paigal mastipuud ega lase purjel paisuda. Siis jagatakse suurt saaki, jalutudki võtavad noosi

²⁴ Ni ddywed neb o'r preswylwyr, "'Rwy'n glaf", a maddeuir i'r trigolion eu camweddau.

²⁴ja ükski elanik ei ütle: 'Ma olen nõder!' Rahvale, kes seal elab, antakse süü andeks.