¹ "Yn awr, gwrando, fy ngwas Jacob, Israel, yr hwn a ddewisais;

¹Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!

² dyma'r hyn a ddywed yr ARGLWYDD a'th wnaeth, a'th luniodd o'r groth ac a'th gynorthwya: Paid ag ofni, fy ngwas Jacob, Jesurun, yr hwn a ddewisais.

²Nõnda ütleb Issand, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: Ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!

³ Tywalltaf ddyfroedd ar y tir sychedig a ffrydiau ar y sychdir; tywalltaf fy ysbryd ar dy had a'm bendith ar dy hiliogaeth.

³Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,

⁴ Tarddant allan fel glaswellt, fel helyg wrth ffrydiau dyfroedd.

⁴et nad võrsuksid kui roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres.

⁵ Dywed un, ''Rwyf fi'n perthyn i'r ARGLWYDD'; bydd un arall yn cymryd enw Jacob, ac un arall drachefn yn ei arwyddo'i hun, 'Eiddo'r ARGLWYDD', ac yn ei gyfenwi ei hun, 'Israel'."

⁵Üks ütleb: 'Mina kuulun Issandale', teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: 'Issanda oma' ja võtab enesele aunimeks Iisrael.

⁶ Dyma a ddywed yr ARGLWYDD, brenin Israel, ARGLWYDD y Lluoedd, ei waredydd: "Myfi yw'r cyntaf, a myfi yw'r olaf; nid oes duw ond myfi.

⁶Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina.

⁷ Pwy sy'n debyg i mi? Bydded iddo ddatgan, a mynegi a gosod ei achos ger fy mron. Pwy a gyhoeddodd erstalwm y pethau sydd i ddod? Dyweded wrthym beth sydd i ddigwydd.

⁷Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Sest ajast kui ma seadsin muistse rahva ja tulevased sündmused, jutustagu nad neile sellest, mis on tulemas.

⁸ Peidiwch ag ofni na dychryn; oni ddywedais wrthych erstalwm? Fe fynegais, a chwi yw fy nhystion. A oes duw ond myfi? Nid oes craig. Ni wn i am un."

⁸Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad. Kas on muud Jumalat kui mina? Ei, muud kaljut ei ole, mina küll ei tea!

⁹ Y mae pawb sy'n gwneud eilunod yn ddiddim, ac nid oes lles yng ngwrthrych eu serch; y mae eu tystion heb weld a heb wybod, ac o'r herwydd fe'u cywilyddir.

⁹Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema.

¹⁰ Pwy sy'n gwneud duw neu'n cerfio delw os nad yw'n elw iddo?

¹⁰Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu?

¹¹ Gwelwch, cywilyddir pawb sy'n gweithio arno, ac nid yw'r crefftwyr yn ddim ond pobl. Pan gasglant ynghyd a dod at ei gilydd, daw ofn a chywilydd arnynt i gyd.

¹¹Vaata, kõik selle austajad jäävad häbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed; las nad kõik tulevad kokku, astuvad ette: nad hakkavad üheskoos värisema ja häbenema!

¹² Y mae'r gof yn hogi cu375?n ac yn gweithio'r haearn yn y t�n; y mae'n ei ffurfio � morthwylion, ac yn gweithio arno � nerth ei fraich. Yna bydd arno angen bwyd, a'i nerth yn pallu, ac eisiau diod arno, ac yntau'n diffygio.

¹²Sepp taob rauast tööriista ja töötleb ääsil, vormib vasaratega ja taob oma käsivarre jõul; temalgi tuleb nälg ja ta jõud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta väsib.

¹³ Y mae'r saer coed yn estyn llinyn, ac yn marcio � phensil; yna y mae'n llyfnhau'r pren �'r plaen, ac yn ei fesur � chwmpas, ac yn ei gerfio ar ffurf meidrolyn, mor lluniaidd � ffurf ddynol � i fyw mewn tu375?.

¹³Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehesarnase kuju, ilusa inimese taolise, et see asuks kojas.

¹⁴ Y mae rhywun yn torri iddo'i hun gedrwydden, neu'n dewis cypreswydden neu dderwen wedi tyfu'n gryf yng nghanol y goedwig � cedrwydden wedi ei phlannu, a'r glaw wedi ei chryfhau.

¹⁴Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtamme või tamme ja laseb metsapuude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada; ta istutab loorberipuu, vihm kasvatab selle suureks

¹⁵ Bydd peth ohoni'n danwydd i rywun i ymdwymo wrtho; bydd hefyd yn cynnau t�n i grasu bara; a hefyd yn gwneud duw i'w addoli; fe'i gwna'n ddelw gerfiedig ac ymgrymu iddi.

¹⁵ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti süütab ta selle, et leiba küpsetada; kuid ta valmistab sellest ka jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette.

¹⁶ Ie, y mae'n llosgi'r hanner yn d�n, ac yn rhostio cig arno, ac yn bwyta'i wala; y mae hefyd yn ymdwymo a dweud, "Y mae blas ar d�n; peth braf yw gweld y fflam."

¹⁶Osa sellest ta põletab tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: 'Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!'

¹⁷ o'r gweddill y mae'n gwneud delw i fod yn dduw, ac yn ymgrymu iddo a'i addoli; y mae'n gwedd�o arno a dweud, "Gwared fi; fy nuw ydwyt."

¹⁷Aga selle jäänusest teeb ta jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: 'Päästa mind, sest sina oled mu jumal!'

¹⁸ Nid yw'r bobl yn gwybod nac yn deall; aeth eu llygaid yn ddall rhag gweld, a'u deall rhag amgyffred.

¹⁸Nad ei tea ega taipa midagi, sest nende silmad on nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud.

¹⁹ Nid yw neb wedi troi'r peth yn ei feddwl, nac yn gwybod nac yn deall, i ddweud, "Llosgais hanner yn d�n, a chrasu bara yn y marwor; rhostiais gig a'i fwyta; ac o'r gweddill 'rwy'n gwneud ffieiddbeth, ac yn ymgrymu i ddarn o bren."

¹⁹Ükski ei võta südamesse, ei ole tal teadmist ega taipu, et ta mõtleks: osa sellest olen põletanud tules, samuti olen selle süte peal küpsetanud leiba, praadinud liha ja söönud, ja nüüd peaksin ma selle jäänusest valmistama jäleduse, põlvitama puutüki ette!

²⁰ Yn wir y mae'n ymborthi ar ludw, a'i feddwl crwydredig wedi ei yrru ar gyfeiliorn; ni all ei waredu ei hun a dweud, "Onid twyll yw'r hyn sydd yn fy llaw?"

²⁰Kes tuhka taga ajab, seda eksitab petetud süda, see ei suuda päästa oma hinge ega mõtle: Kas ei ole viimaks pettus mu paremas käes?

²¹ "Ystyria hyn, Jacob, oherwydd fy ngwas wyt ti, Israel. Lluniais di, gwas i mi wyt ti; O Israel, paid �'m hanghofio.

²¹Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: mina olen su valmistanud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind!

²² Dileais dy gamweddau fel cwmwl, a'th bechodau fel niwl; dychwel ataf, canys yr wyf wedi dy waredu."

²²Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu!

²³ Canwch, nefoedd, oherwydd yr ARGLWYDD a wnaeth hyn; gwaeddwch, ddyfnderoedd daear; bloeddiwch, O fynyddoedd, a'r goedwig a phob coeden o'i mewn; y mae'r ARGLWYDD wedi gwaredu Jacob, a chael gogoniant yn Israel.

²³Hõisake, taevad, et Issand seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik metsapuud, et Issand lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!

²⁴ Dyma a ddywed yr ARGLWYDD, dy waredydd, a'r hwn a'th luniodd o'r groth: "Myfi, yr ARGLWYDD, a wnaeth y cyfan � estyn y nefoedd fy hunan, a lledu'r ddaear heb neb gyda mi;

²⁴Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, kes sind emaihus on valmistanud: Mina olen Issand, kes kõik teeb, kes üksinda võlvis taeva, laotas maa - kes oli koos minuga? -

²⁵ diddymu arwyddion celwyddog, gwneud ffyliaid o'r rhai sy'n dewino; troi doethion yn eu h�l, a gwneud eu gwybodaeth yn ynfydrwydd;

²⁵kes teeb tühjaks valetajate tunnustähed ja muudab narrideks lausujad, kes tõrjub tagasi targad ja pöörab nende teadmised jõleduseks,

²⁶ cadarnhau gair ei was, a chyflawni cyngor ei genhadon; dweud wrth Jerwsalem, 'Fe'th breswylir', ac wrth ddinasoedd Jwda, 'Fe'ch adeiledir cyfodaf drachefn eich adfeilion';

²⁶aga kes kinnitab oma sulase sõna ja viib täide oma käskjalgade nõu, kes ütleb Jeruusalemmale: 'Sinus hakatakse elama!' ja Juuda linnadele: 'Teid taastatakse, ma ehitan üles teie varemed!',

²⁷ dweud wrth y dyfnder, 'Bydd sych, 'rwy'n sychu hefyd d'afonydd';

²⁷kes ütleb sügavikule: 'Kuiva! Ma lasen su jõed kuivada!',

²⁸ dweud wrth Cyrus, 'Fy Mugail', ac fe gyflawna fy holl fwriad; dweud wrth Jerwsalem, 'Fe'th adeiledir', ac wrth y deml, 'Fe'th sylfaenir'."

²⁸kes ütleb Kooresele: 'Mu karjane!' Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: 'Sind ehitatakse üles ja rajatakse tempel!'