¹ Pwy yw hwn sy'n dod o Edom, yn dod o Bosra, a'i ddillad yn goch; y mae ei wisg yn hardd, a'i gerddediad yn llawn o nerth? "Myfi yw, yn cyhoeddi cyfiawnder, ac yn abl i waredu."

¹Kes see on, kes tuleb Edomist, erepunaste riietega Bosrast, see silmapaistva kuuega, kes sammub oma jõukülluses? 'See olen mina, õiguse kuulutaja, võimas päästma!'

² Pam y mae dy wisg yn goch, a'th ddillad fel un yn sathru mewn gwinwryf?

²Miks on su kuub punane ja riided nagu surutõrresõtkujal?

³ "B�m yn sathru'r grawnwin fy hunan, ac nid oedd neb o'r bobl gyda mi; sethrais hwy yn fy llid, a'u mathru yn fy nicter. Ymdaenodd eu gwaed dros fy nillad nes cochi fy ngwisgoedd i gyd;

³'Mina sõtkusin surutõrt üksinda, rahvaste hulgast ei olnud ükski minuga; mina sõtkusin neid vihas ja tallasin raevus: nende verejoad pritsisid mu riiete peale ja ma määrisin kogu oma kuue.

⁴ oherwydd 'roedd fy mryd ar ddydd dial, a daeth fy mlwyddyn i waredu.

⁴Sest mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumisaasta.

⁵ Edrychais, ond nid oedd neb i'm helpu, a synnais nad oedd neb i'm cynnal; fy mraich fy hun a'm gwaredodd, a chynhaliwyd fi gan fy nicter.

⁵Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha.

⁶ Sethrais y bobl yn fy llid, a'u meddwi yn fy nicter, a thywallt eu gwaed ar lawr."

⁶Oma vihas ma tallasin maha rahvad, purustasin nad raevus ja lasksin nende verejoad voolata maa peale.'

⁷ Mynegaf ffyddlondeb yr ARGLWYDD, a chanu ei glodydd am y cyfan a roddodd yr ARGLWYDD i ni, a'i ddaioni mawr i du375? Israel, am y cyfan a roddodd iddynt o'i drugaredd, ac o lawnder ei gariad di-sigl.

⁷Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõige selle pärast, mida Issand meile on osutanud, ja suurt headust Iisraeli soo vastu, mida ta neile on osutanud oma halastuse ja suure helduse pärast.

⁸ Fe ddywedodd, "Yn awr, fy mhobl i ydynt, plant nad ydynt yn twyllo", a daeth yn waredydd iddynt yn eu holl gystuddiau.

⁸Sest ta ütles: Nemad on tõesti minu rahvas, lapsed, kes ei tee pettust. Ja ta tuli neile päästjaks.

⁹ Nid cennad nac angel, ond ef ei hun a'u hachubodd; yn ei gariad ac yn ei dosturi y gwaredodd hwy, a'u codi a'u cario drwy'r dyddiau gynt.

⁹Kõigis nende ahistustes tundis ta ahistust ja tema palge ingel päästis nad. Armastuse ja kaastunde pärast ta lunastas nad, tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil.

¹⁰ Ond buont yn wrthryfelgar, a gofidio'i ysbryd sanctaidd; troes yntau'n elyn iddynt, ac ymladd yn eu herbyn.

¹⁰Aga nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu.

¹¹ Yna fe gofiwyd am y dyddiau gynt, am Moses a'i bobl. Ple mae'r un a ddygodd allan o'r m�r fugail ei braidd? Ple mae'r un a roes yn eu canol hwy ei ysbryd sanctaidd,

¹¹Siis nad meenutasid muistseid päevi, Moosest ja tema rahvast: Kus on see, kes tõi veest välja oma lammaste karjase? Kus on see, kes pani tema sisse oma Püha Vaimu,

¹² a pheri i'w fraich ogoneddus arwain deheulaw Moses, a hollti'r dyfroedd o'u blaen, i wneud iddo'i hun enw tragwyddol?

¹²kes oma aulist käsivart laskis käia Moosese paremal pool, kes lõhestas nende ees veed, et teha enesele igavest nime,

¹³ Arweiniodd hwy trwy'r dyfnderoedd, fel arwain march yn yr anialwch;

¹³kes talutas neid sügavustest läbi otsekui hobust kõrbes, et nad ei komistaks?

¹⁴ mor sicr eu troed ag ych yn mynd i lawr i'r dyffryn y tywysodd ysbryd yr ARGLWYDD hwy. Felly yr arweiniaist dy bobl, a gwneud iti enw ardderchog.

¹⁴Otsekui karja, kes läheb alla orgu, viis Issanda Vaim neid puhkepaika. Nõnda juhtisid sa oma rahvast, et teha enesele aulist nime.

¹⁵ Edrych i lawr o'r nefoedd, o'th annedd sanctaidd, ardderchog, a gw�l. Ple mae dy angerdd a'th nerth, tynerwch dy galon a'th dosturi? Paid ag ymatal rhagom,

¹⁵Vaata taevast alla ja näe oma pühast ja aulisest eluasemest. Kus on su püha viha ja su võimsad teod, su seesmine liigutus ja su halastus? Ära hoia neid tagasi!

¹⁶ oherwydd ti yw ein tad. Er nad yw Abraham yn ein hadnabod, nac Israel yn ein cydnabod, tydi, yr ARGLWYDD, yw ein tad, Ein Gwaredydd yw dy enw erioed.

¹⁶Sest sina oled meie isa! Aabraham ju meist ei tea ja Iisrael meid ei tunne. Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on su nimi Meie Lunastaja.

¹⁷ Pam, ARGLWYDD, y gadewaist i ni grwydro oddi ar dy ffyrdd, a chaledu ein calonnau rhag dy ofni? Dychwel, er mwyn dy weision, llwythau dy etifeddiaeth.

¹⁷Miks lased meid, Issand, eksida sinu teedelt, lased meie südame kõvaks jääda, nõnda et me sind ei karda? Pöördu oma sulaste, oma pärisosa suguharude pärast!

¹⁸ Pam y sathrodd annuwiolion dy gysegr, ac y sarnodd ein gelynion dy le sanctaidd?

¹⁸Ainult üürikeseks ajaks oli su pühitsetud rahvas pärijaks, siis tallasid meie vaenlased su pühamu.

¹⁹ Eiddot ti ydym ni erioed; ond ni fuost yn rheoli drostynt hwy, ac ni alwyd dy enw arnynt.

¹⁹Meie oleme nagu need, keda sa iialgi ei ole valitsenud, keda ei ole nimetatud sinu nimega.