¹ Daeth gair yr ARGLWYDD ataf a dweud,

¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

² "Dos, a chyhoedda yng nghlyw Jerwsalem, a dywed: 'Fel hyn y dywed yr ARGLWYDD: Cofiaf di am dy deyrngarwch yn dy ieuenctid, ac am dy serch yn ddyweddi, ac am iti fy nghanlyn yn y diffeithwch, mewn tir heb ei hau.

²'Mine ja kuuluta Jeruusalemma kuuldes ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Ma mäletan su noorpõlve kiindumust, su mõrsjapõlve armastust, kui sa käisid mu järel kõrbes, külvamata maal.

³ Yr oedd Israel yn gysegredig i'r ARGLWYDD, ac yn flaenffrwyth ei gnwd. Euog oedd pwy bynnag a'i bwytaodd; daeth dinistr arno,'" medd yr ARGLWYDD.

³Iisrael oli pühitsetud Issandale, olles tema uudsevili: kõik, kes teda sõid, said süüdlasteks, nende peale tuli õnnetus, ütleb Issand.

⁴ Clywch air yr ARGLWYDD, O du375? Jacob, a holl deuluoedd tu375? Israel.

⁴Kuulge Issanda sõna, Jaakobi sugu ja kõik Iisraeli soo suguvõsad!

⁵ Fel hyn y dywed yr ARGLWYDD: "Pa fai a gafodd eich hynafiaid ynof, i ymbellhau oddi wrthyf, i rodio ar �l oferedd, a mynd yn ofer?

⁵Nõnda ütleb Issand: Missuguse ülekohtu leidsid teie vanemad minus, et nad läksid minust eemale ja käisid tühjuse järel ning said tühjuseks?

⁶ Ni ddywedasant, 'Ple mae'r ARGLWYDD a'n dygodd i fyny o'r Aifft, a'n harwain yn y diffeithwch, mewn tir anial, llawn o dyllau, tir sychder a thywyllwch dudew, tir nas troediwyd erioed, ac na thrigodd neb ynddo?'

⁶Nad ei küsinud: 'Kus on Issand, kes tõi meid Egiptusemaalt, kes juhtis meid kõrbes, lagedal ja auklikul maal, põuasel ja süngel maal, kus ei käi mitte keegi ja kus ei ela ükski inimene?'

⁷ Dygais chwi i wlad gnydfawr, i fwyta ei ffrwyth a'i daioni; ond daethoch i mewn a halogi fy nhir, a gwneud fy etifeddiaeth yn ffieidd-dra.

⁷Mina tõin teid viljakale maale sööma selle vilja ja hüvesid; aga jõudnud sinna, te roojastasite mu maa ja tegite mu pärisosa jäleduseks.

⁸ Ni ddywedodd yr offeiriaid, 'Ple mae'r ARGLWYDD?' Ni fu i'r rhai oedd yn trin y gyfraith f'adnabod, a throseddodd y bugeiliaid yn f'erbyn; proffwydodd y proffwydi trwy Baal, gan ddilyn pethau diles�d.

⁸Preestrid ei küsinud: 'Kus on Issand?' Seaduse seletajad ei tundnud mind, karjased astusid üles mu vastu, prohvetid ennustasid Baali nimel ja käisid asjade järel, millest pole abi.

⁹ "Am hyn, fe'ch cyhuddaf drachefn," medd yr ARGLWYDD, "gan gyhuddo hefyd blant eich plant.

⁹Sellepärast ma veel riidlen teiega, ütleb Issand, ja riidlen ka teie laste lastega.

¹⁰ Tramwywch drwy ynysoedd Chittim ac edrychwch; anfonwch i Cedar, ystyriwch a gwelwch a fu'r fath beth.

¹⁰Sest käige läbi kittide saared ja vaadake, läkitage Keedarisse, pange hästi tähele ja vaadake: kas seal on sündinud sellesarnast?

¹¹ A fu i unrhyw genedl newid ei duwiau, a hwythau heb fod yn dduwiau? Ond rhoddodd fy mhobl eu gogoniant yn gyfnewid am bethau di-les�d.

¹¹Kas on ükski rahvas vahetanud oma jumalaid, kuigi need ei olegi jumalad? Aga minu rahvas on vahetanud oma Aulise selle vastu, millest pole abi.

¹² O nefoedd, rhyfeddwch at hyn; arswydwch, ac ewch yn gwbl ddiffaith," medd yr ARGLWYDD.

¹²Hämmastu sellest, taevas, vabise väga, ütleb Issand.

¹³ "Yn wir, gwnaeth fy mhobl ddau ddrwg: fe'm gadawsant i, ffynnon y dyfroedd byw, a chloddio iddynt eu hunain bydewau, pydewau toredig, na allant ddal du373?r.

¹³Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.

¹⁴ "Ai caethwas yw Israel? Neu a anwyd ef yn gaeth? Pam, ynteu, yr aeth yn ysbail?

¹⁴Kas Iisrael on sulane? Või on ta pärisori? Miks ta sai riisutavaks?

¹⁵ Rhuodd y llewod a chodi eu llais yn ei erbyn. Gwnaethant ei dir yn ddiffaith, a'i ddinasoedd yn anghyfannedd heb drigiannydd.

¹⁵Tema vastu möirgasid noored lõvid, andsid kuulda oma häält; nad tegid ta maa kõledaks, ta linnad on varemeis, elaniketa.

¹⁶ Hefyd, torrodd meibion Noff a Tahpanhes dy gorun.

¹⁶Ka Noofi pojad ja tahpaneeslased on su pealae paljaks püganud.

¹⁷ Oni ddygaist hyn arnat dy hun, trwy adael yr ARGLWYDD dy Dduw pan oedd yn d'arwain yn y ffordd?

¹⁷Eks sa ise ole seda enesele teinud, hüljates Issanda, oma Jumala, siis kui ta saatis sind teekonnal?

¹⁸ Yn awr, beth a wnei di yn mynd i'r Aifft, i yfed dyfroedd y Neil, neu'n mynd i Asyria, i yfed dyfroedd yr Ewffrates?

¹⁸Miks on sul nüüd vaja minna Egiptusesse jooma Siihori vett? Ja miks on sul vaja minna Assurisse jooma Frati vett?

¹⁹ Fe'th gosbir gan dy ddrygioni dy hun, a'th geryddu gan dy wrthgiliad. Ystyria a gw�l mai drwg a chwerw yw i ti adael yr ARGLWYDD dy Dduw, a pheidio �'m hofni," medd yr Arglwydd, DUW y Lluoedd.

¹⁹Sind karistab su oma kurjus ja noomivad su taganemised. Mõista ja näe, et see on halb ja kibe, kui sa jätad maha Issanda, oma Jumala, kui sul pole kartust minu ees, ütleb Issand, vägede Issand.

²⁰ "Erstalwm yr wyt wedi torri dy iau a dryllio dy rwymau, a dweud, 'Ni wasanaethaf'. Canys ar bob bryn uchel a than bob pren gwyrddlas, plygaist i buteinio.

²⁰Sest ammusest ajast oled sa murdnud oma ikke, rebinud katki oma köidikud ja öelnud: 'Mina ei taha teenida!' Jah, igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla laskusid sa truudust murdma.

²¹ Plennais di yn winwydden b�r, o had gl�n pur; sut ynteu y'th drowyd yn blanhigyn afrywiog i mi, yn winwydden estron?

²¹Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud mulle võõraks kärbunud viinapuuks?

²² Pe bait yn ymolchi � neitr, a chymryd llawer o sebon, byddai �l dy gamwedd yn aros ger fy mron," medd yr ARGLWYDD.

²²Kuigi sa ennast peseksid leelisega ja võtaksid palju seepi, jääb su süü minu ees mustuselaiguks, ütleb Issand Jumal.

²³ "Sut y gelli ddweud, 'Nid wyf wedi fy halogi, na mynd ar �l Baalim?' Gw�l dy ffordd yn y glyn; ystyria beth a wnaethost. Camel chwim ydwyt, yn gwibio'n ddi-drefn yn ei llwybrau;

²³Kuidas sa võid öelda: 'Mina ei ole ennast roojastanud, mina ei ole käinud baalide järel!'? Vaata oma teekonda orus, mõista, mis sa oled teinud, sa indlev kaamelimära, kes jooksed oma teedel sinna ja tänna,

²⁴ asen wyllt, a'i chynefin yn yr anialwch, yn ei blys yn ffroeni'r gwynt. Pwy a atal ei nwyd? Ni flina'r un sy'n ei chwennych; fe'i c�nt yn ei hamser.

²⁴metsemaeesel kõrbes, kes kangest innast ahmib tuult. Kes saaks keelata tema kiima? Ühelgi, kes teda otsib, ei ole vaja ennast väsitada: ta leiab tema ta innaajal.

²⁵ Cadw dy droed rhag noethni, a'th lwnc rhag syched. Ond dywedaist, 'Nid oes gobaith. Mi gerais estroniaid ac ar eu h�l hwy yr af.'

²⁵Hoia oma jalga paljaks jäämast ja oma kurku janu eest! Aga sina ütled: 'Asjata! Ei, sest ma armastan võõraid ja käin nende järel.'

²⁶ "Fel cywilydd lleidr wedi ei ddal y cywilyddia tu375? Israel � hwy, eu brenhinoedd, a'u tywysogion, eu hoffeiriaid a'u proffwydi.

²⁶Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu: nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid,

²⁷ Dywedant wrth bren, 'Ti yw fy nhad', ac wrth garreg, 'Ti a'm cenhedlodd'. Troesant ataf wegil, ac nid wyneb; ond yn awr eu hadfyd dywedant, 'Cod, achub ni'.

²⁷need, kes ütlevad puule: 'Sina oled mu isa', ja kivile: 'Sina oled mu sünnitanud', sest nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo. Ent oma hädaajal nad ütlevad: 'Tõuse ja päästa meid!'

²⁸ Ple mae dy dduwiau, a wnaethost iti? Boed iddynt hwy godi os gallant dy achub yn awr dy adfyd. Oherwydd y mae dy dduwiau mor niferus �'th ddinasoedd, O Jwda.

²⁸Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda.

²⁹ Pam yr ydych yn dadlau � mi? Rydych wedi gwrthryfela yn f'erbyn, bawb ohonoch," medd yr ARGLWYDD.

²⁹Mispärast riidlete minuga? Teie kõik olete astunud üles mu vastu, ütleb Issand.

³⁰ "Yn ofer y trewais eich plant; ni dderbyniant gerydd. Y mae eich cleddyf wedi difa'ch proffwydi, fel llew yn rheibio.

³⁰Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi, nad ei ole võtnud õpetust. Teie oma mõõk on õginud teie prohvetid, otsekui murdja lõvi.

³¹ Chwi genhedlaeth, ystyriwch air yr ARGLWYDD. Ai anialwch a f�m i Israel, neu wlad tywyllwch? Pam y dywed fy mhobl, 'Yr ydym ni'n rhydd; ni ddown mwyach atat ti'?

³¹Oh teie sugupõlve! Nähke Issanda sõna: kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks või pilkase pimeduse maaks? Mispärast ütleb mu rahvas: 'Me oleme vabad käima sinna-tänna, me ei tule enam sinu juurde!'?

³² A anghofia geneth ei thlysau, neu briodferch ei rhubanau? Eto y mae fy mhobl wedi fy anghofio i, ddyddiau di-rif.

³²Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.

³³ "Mor dda yr wyt yn dewis dy ffordd i geisio cariadon, gan ddysgu dy ffyrdd hyd yn oed i ferched drwg.

³³Kui hästi sa oskad otsida armastust! Seepärast sa oledki harjunud kurjaga oma kommetes.

³⁴ Cafwyd ym mhlygion dy wisg waed einioes tlodion diniwed � ac nid yn torri i mewn y deliaist hwy �

³⁴Su kuuepalistustelt leitakse ka vaeste süütute verd, kuigi sa ei ole tabanud neid sissemurdmiselt.

³⁵ ond er hyn i gyd, yr wyt yn dweud, 'Rwy'n ddieuog; fe dry ei lid oddi wrthyf.' Ond wele, fe'th ddygaf i farn am iti ddweud, 'Ni phechais.'

³⁵Aga kõige selle juures ütled sa ometi: 'Ma olen süütu, ta viha pöördub tõesti mu pealt.' Vaata, ma lähen sinuga kohtusse, sellepärast et sa ütled: 'Ma pole pattu teinud!'

³⁶ Mor ddi-hid wyt yn newid dy ffordd; fe'th gywilyddir gan yr Aifft, fel y cywilyddiwyd di gan Asyria.

³⁶Miks jooksed sa nii kerglaselt kord siia, kord sinna? Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema, nagu sa häbenesid Assuri pärast.

³⁷ Doi allan oddi yno hefyd, a'th ddwylo ar dy ben, oherwydd gwrthoda'r ARGLWYDD y rhai yr ymddiriedi ynddynt, ac ni lwyddi drwyddynt.

³⁷Ka siit tuleb sul ära minna käed pea peal, sest Issand põlgab neid, kelle peale sa loodad, ja sul ei õnnestu ennast päästa.