¹ Daeth Israel gyfan allan fel un, o Dan hyd Beerseba a thir Gilead, a galw cynulleidfa Israel at yr ARGLWYDD i Mispa.

¹Siis läksid kõik Iisraeli lapsed välja: kogudus tuli kokku nagu üks mees Daanist kuni Beer-Sebani ja Gileadimaalt Issanda juurde Mispasse.

² Ymgasglodd arweinwyr byddin holl lwythau Israel yn gynulliad o bobl yr ARGLWYDD, pedwar can mil o wu375?r traed yn dwyn cleddyf.

²Ja kogu rahva ülemad ja kõik Iisraeli suguharud asusid Jumala rahva kogudusse, nelisada tuhat jalameest, mõõgatõmbajat.

³ Clywodd y Benjaminiaid fod yr Israeliaid wedi mynd i fyny i Mispa. Gofynnodd yr Israeliaid, "Dywedwch sut y dig-wyddodd y fath gamwri."

³Ka benjaminlased kuulsid, et Iisraeli lapsed olid tulnud Mispasse. Ja Iisraeli lapsed ütlesid: 'Rääkige, kuidas see kuritöö sündis?'

⁴ Atebodd y Lefiad, sef gu373?r y ddynes a lofruddiwyd, "Yr oeddwn i a'm gordderch wedi mynd i Gibea Benjamin i letya;

⁴Ja mees, leviit, tapetud naise mees, vastas ning ütles: 'Mina ja mu liignaine tulime öömajale Benjamini päralt olevasse Gibeasse.

⁵ yna cododd dinasyddion Gibea yn f'erbyn ac amgylchynu'r tu375? liw nos, gan fwriadu fy lladd; treisiwyd fy ngordderch, a bu hi farw o'r herwydd.

⁵Aga Gibea kodanikud kippusid mulle kallale ja piirasid öösel minu pärast koda, tahtes mind tappa; ja nad vägistasid mu liignaist, nõnda et ta suri.

⁶ Cymerais innau hi a'i thorri'n ddarnau a'u hanfon drwy bob rhan o diriogaeth Israel, oherwydd y mae'r treiswyr hyn wedi gwneud anlladrwydd ffiaidd yn Israel.

⁶Siis ma võtsin oma liignaise ja lõikasin tema tükkideks ning läkitasin need kõigisse Iisraeli pärisosa maa-aladesse, sest nad on teinud Iisraelis häbiteo ja jäleduse.

⁷ Chwi oll, bobl Israel, mynegwch eich barn a'ch cyngor yma'n awr."

⁷Vaata, te olete kõik siin, Iisraeli lapsed! Rääkige siin isekeskis ja andke nõu!'

⁸ Cododd yr holl bobl fel un gu373?r a dweud, "Ni ddychwel neb ohonom i'w babell na mynd yn �l adref.

⁸Siis tõusis kogu rahvas nagu üks mees, öeldes: 'Keegi meist ärgu pöördugu koju!

⁹ Dyma'r hyn a wnawn i Gibea: awn yn ei herbyn trwy fwrw coelbren;

⁹Ja mida me nüüd Gibeaga teeme, on see: tema vastu liisu läbi!

¹⁰ a dewiswn ddeg dyn o bob cant, cant o bob mil, a mil o bob myrddiwn trwy holl lwythau Israel, i gasglu lluniaeth i'r fyddin fydd yn mynd yn erbyn Gibea Benjamin o achos yr holl anlladrwydd a wnaethant yn Israel."

¹⁰Me võtame kümme meest saja kohta kõigist Iisraeli suguharudest, ja sada tuhande kohta, ja tuhat kümne tuhande kohta, rahvale moona tooma, et need Benjamini Gibeasse tulles võiksid talitada vastavalt kõigele jäledusele, mis Iisraelis on tehtud.'

¹¹ Felly daeth yr holl Israeliaid at ei gilydd fel un yn erbyn y dref.

¹¹Nõnda kogunesid kõik Iisraeli mehed selle linna juurde, olles ühinenud nagu üheks meheks.

¹² Anfonodd llwythau Israel ddynion drwy holl lwyth Benjamin gan ddweud, "Pa gamwri yw hwn a ddigwyddodd yn eich mysg?

¹²Ja Iisraeli suguharud läkitasid mehi kõigi Benjamini suguvõsade juurde ütlema: 'Milline kuritöö küll teie keskel on sündinud!

¹³ Ildiwch y dihirod hyn sydd yn Gibea, inni eu rhoi i farwolaeth, a dileu'r drwg o Israel." Ond ni fynnai'r Benjaminiaid wrando ar eu perthnasau yr Israeliaid.

¹³Andke nüüd välja need kõlvatud mehed, kes on Gibeas, ja me surmame nad ning kõrvaldame Iisraelist kurjuse!' Aga benjaminlased ei tahtnud kuulata oma vendade, Iisraeli laste häält.

¹⁴ Ymgasglodd y Ben-jaminiaid o'u trefi i Gibea er mwyn mynd i ryfel yn erbyn yr Israeliaid.

¹⁴Ja benjaminlased kogunesid oma linnadest Gibeasse, et minna sõtta Iisraeli laste vastu.

¹⁵ Ar y dydd hwnnw rhestrwyd o drefi'r Benjaminiaid chwe mil ar hugain o ddynion yn dwyn cleddyf, ar wah�n i drigolion Gibea, a oedd yn rhestru saith gant o wu375?r dethol.

¹⁵Ja sel päeval loeti linnadest olevaid benjaminlasi: kakskümmend kuus tuhat meest, mõõgatõmbajat; peale nende loeti Gibea elanikest seitsesada valitud meest.

¹⁶ Yn yr holl fyddin hon yr oedd pob un o'r saith gant o wu375?r dethol yn llawchwith, ac yn medru anelu carreg i drwch y blewyn heb fethu.

¹⁶Kogu sellest rahvast olid seitsesada valitud meest vasakukäelised: kõik need lingutasid kivi karvapealt ega eksinud mitte.

¹⁷ Yr oedd gwu375?r Israel, ar wah�n i Benjamin, yn rhestru pedwar can mil o ddynion yn dwyn cleddyf, pob un yn rhyfelwr.

¹⁷Ja Iisraeli mehi loeti peale benjaminlaste nelisada tuhat mõõgatõmbajat meest; need kõik olid sõjamehed.

¹⁸ Aeth yr Israeliaid yn eu blaen i Fethel, a gofyn i Dduw, "Pwy ohonom sydd i arwain yn y frwydr yn erbyn y Benjaminiaid?" Atebodd yr ARGLWYDD, "Jwda sydd i arwain."

¹⁸Ja nad võtsid kätte ja läksid Peetelisse ning küsisid Jumalalt; Iisraeli lapsed küsisid: 'Kes meist peab esimesena minema sõtta benjaminlaste vastu?' Issand vastas: 'Esimesena Juuda!'

¹⁹ Cychwynnodd yr Israeliaid ben bore a gwersyllu gyferbyn � Gibea.

¹⁹Ja hommikul võtsid Iisraeli lapsed kätte ning lõid leeri üles Gibea ette.

²⁰ Aeth yr Israeliaid i ymosod ar y Benjaminiaid, a gosod eu rhengoedd ar gyfer brwydr o flaen Gibea.

²⁰Ja Iisraeli mehed läksid sõdima benjaminlaste vastu; ja Iisraeli mehed seadsid endid tapluseks nende vastu Gibea juures.

²¹ Ond ymosododd y Ben-jaminiaid allan o Gibea, a gadael dwy fil ar hugain o blith byddin Israel yn farw ar y maes y diwrnod hwnnw.

²¹Aga benjaminlased tulid Gibeast välja ja surmasid sel päeval Iisraeli seast kakskümmend kaks tuhat meest.

²² Cyn i fyddin pobl Israel atgyfnerthu ac ailymgynnull i ryfel yn yr un fan �'r diwrnod cynt,

²²Ent rahvas, Iisraeli mehed, kinnitasid endid ja seadsid endid jälle tapluseks paigas, kus nad esimesel päeval olid endid valmis seadnud.

²³ aeth yr Israeliaid i fyny i Fethel ac wylo gerbron yr ARGLWYDD hyd yr hwyr, a gofyn i'r ARGLWYDD, "A awn ni eto i ymladd �'n brodyr y Benjaminiaid?" Atebodd yr ARGLWYDD, "Ewch!"

²³Ja Iisraeli lapsed läksid üles ja nutsid Issanda ees õhtuni ning küsisid Issandalt, öeldes: 'Kas pean veel minema sõdima oma venna Benjamini poegade vastu?' Ja Issand vastas: 'Minge nende vastu!'

²⁴ Felly fe aeth yr Israeliaid i ryfela �'r Benjaminiaid yr ail ddiwrnod.

²⁴Ja teisel päeval lähenesid Iisraeli lapsed benjaminlastele.

²⁵ Gwnaeth y Benjaminiaid gyrch arnynt eilwaith o Gibea, a'r tro hwn gadael deunaw mil o blith byddin Israel yn farw ar y maes, a'r rheini bob un yn dwyn cleddyf.

²⁵Aga benjaminlased tulid teisel päeval Gibeast välja nende vastu ja surmasid Iisraeli laste seast veel kaheksateist tuhat meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.

²⁶ Felly fe aeth yr Israeliaid i gyd, a'r holl fyddin, i fyny i Fethel, ac wylo ac eistedd yno gerbron yr ARGLWYDD gan ymprydio drwy'r dydd hyd yr hwyr, ac offrymu poethoffrymau a heddoffrymau gerbron yr ARGLWYDD.

²⁶Siis läksid üles kõik Iisraeli lapsed, kogu rahvas, ja nad tulid Peetelisse; nad nutsid ja istusid seal Issanda ees ja paastusid sel päeval õhtuni ning ohverdasid Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.

²⁷ Yr adeg honno, ym Methel yr oedd arch cyfamod Duw,

²⁷Ja Iisraeli lapsed küsisid Issandalt, sest Jumala seaduselaegas oli neil päevil seal

²⁸ a Phinees fab Eleasar, fab Aaron oedd yn gofalu amdani ar y pryd. Pan ofynnodd yr Israeliaid i'r ARGLWYDD, "A awn ni allan i ymladd eto �'n perthnasau y Ben-jaminiaid, ai peidio?" atebodd yr ARGLWYDD, "Ewch, oherwydd yfory fe'u rhoddaf hwy yn eich llaw."

²⁸ja Aaroni poja Eleasari poeg Piinehas seisis sel ajal selle ees, ja nad ütlesid: 'Kas pean veel minema sõdima oma venna Benjamini poegade vastu või pean loobuma?' Ja Issand vastas: 'Mine, sest homme ma annan nad sinu kätte!'

²⁹ Gosododd Israel filwyr cudd o amgylch Gibea,

²⁹Siis Iisrael asetas varitsejad ümber Gibea.

³⁰ cyn mynd i fyny'r trydydd dydd yn erbyn y Benjaminiaid ac ymgynnull yn eu rhengoedd o flaen Gibea fel cynt.

³⁰Ja Iisraeli lapsed läksid kolmandal päeval benjaminlaste vastu ja seadsid endid Gibea vastu nagu eelmistel kordadel.

³¹ Gwnaeth y Benjamin-iaid gyrch yn erbyn y fyddin, a denwyd hwy oddi wrth y dref; dechreusant wneud lladdfa ymysg y fyddin fel cynt, ac archolli tua deg ar hugain o'r Israeliaid yn y tir agored ger y priffyrdd i Fethel ac i Gibea.

³¹Ja benjaminlased tulid välja rahva vastu, aga nad meelitati linnast eemale; nagu eelmistelgi kordadel lõid nad alguses rahva hulgast surnuks teede peal, millest üks läheb üles Peetelisse ja teine üle välja Gibeasse, ligi kolmkümmend Iisraeli meest.

³² Yr oedd y Benjaminiaid yn dweud, "Yr ydym yn eu trechu fel o'r blaen"; a'r Israeliaid yn dweud, "Fe giliwn er mwyn eu denu o'r dref i'r priffyrdd."

³²Ja benjaminlased ütlesid: 'Nad on meie ees maha löödud nagu ennegi!' Aga Iisraeli lapsed ütlesid: 'Põgenegem ja meelitagem nad linnast eemale maanteedele!'

³³ Yna safodd yr Israeliaid a ffurfio'u rhengoedd ger Baal-tamar, a dyma'r Israeliaid oedd wedi ymguddio yn rhuthro o'u cuddfeydd i'r gorllewin o Gibea.

³³Siis kõik Iisraeli mehed tõusid oma paigast ja seadsid endid valmis Baal-Taamaris, ja Iisraeli varitsejad tormasid oma paigast Gibea ümbrusest.

³⁴ Daeth deng mil o filwyr dethol o Israel gyfan yn erbyn y Gibeaid o'r dwyrain; ond am fod brwydr chwyrn ar y pryd, ni wyddai'r Benjaminiaid fod trychineb yn dod arnynt.

³⁴Nõnda tuli Gibea ette kümme tuhat valitud meest kogu Iisraelist ja taplus oli kange; aga benjaminlased ei teadnud, et neile ligineb õnnetus.

³⁵ Trawodd yr ARGLWYDD wu375?r Benjamin o flaen yr Israeliaid, a'r diwrnod hwnnw lladdodd yr Israeliaid o blith Benjamin bum mil ar hugain ac un cant o wu375?r yn dwyn cleddyf.

³⁵Ja Issand lõi Benjamini Iisraeli ees, ja Iisraeli lapsed hävitasid sel päeval Benjaminist kakskümmend viis tuhat ükssada meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.

³⁶ Gwelodd y Benjaminiaid eu bod wedi colli'r dydd. Yr oedd byddin Israel wedi ildio tir i'r Benjaminiaid am eu bod yn ymddiried yn y milwyr cudd a osodwyd ger Gibea.

³⁶Siis benjaminlased nägid, et nad olid löödud; ja Iisraeli mehed andsid benjaminlastele maad, sest nad lootsid varitsejate peale, keda nad olid seadnud Gibea vastu.

³⁷ Brysiodd y milwyr cudd i ruthro ar Gibea, gan adael eu cuddfannau a tharo'r holl dref �'r cleddyf.

³⁷Ja varitsejad tõttasid ning tungisid Gibeale kallale; varitsejad talitasid otsustavalt ja nad lõid mõõgateraga maha kogu linna.

³⁸ Yr arwydd i fyddin Israel oddi wrth y rhai ynghudd fyddai colofn o fwg yn mynd i fyny o'r dref;

³⁸Ja Iisraeli meestel oli varitsejatega leppemärk: nad lasku linnast suur suitsupilv üles tõusta!

³⁹ yna byddai byddin Israel yn troi yn y frwydr. Ar y dechrau yr oedd y Benjaminiaid wedi anafu tua deg ar hugain o fyddin Israel, a meddwl yn sicr eu bod yn eu concro fel yn y frwydr flaenorol.

³⁹Kui Iisraeli mehed tapluses pöördusid, benjaminlased olid alguses Iisraeli meestest maha löönud ligi kolmkümmend meest, sest nad mõtlesid: 'Nad on tõesti meie ees maha löödud nagu eelmises tapluses',

⁴⁰ Ond pan ddechreuodd y golofn fwg esgyn o'r dref i'r awyr, trodd y Benjaminiaid a gweld y dref gyfan yn wenfflam.

⁴⁰siis hakkas linnast tõusma leppemärk, suitsusammas. Ja kui benjaminlased pöördusid, vaata, siis tõusis kogu linn suitsuna taeva poole.

⁴¹ Pan drodd byddin Israel arnynt, brawychwyd y Benjaminiaid o sylweddoli bod trychineb wedi eu goddiweddyd.

⁴¹Kui Iisraeli mehed pöördusid, siis Benjamini mehed kohkusid, sest nad nägid, et neid oli tabanud õnnetus.

⁴² Troesant i ffwrdd o flaen byddin Israel i gyfeiriad yr anialwch, ond parhaodd yr ymladd; ac yr oedd yr Israeliaid, a oedd wedi dod i'r dref, bellach yn eu mysg yn eu difa.

⁴²Nad pöördusid Iisraeli meeste eest kõrbe poole, aga taplus sai nad kätte; ja need, kes tulid linnadest, hävitasid neid eneste keskel.

⁴³ Buont yn erlid y Benjaminiaid o bob tu yn ddiatal, a'u goddiweddyd i'r dwyrain o Gibea.

⁴³Nad piirasid benjaminlased ümber ja jälitasid neid, tallasid neid maha puhkepaigast kuni vastu Gibead päikesetõusu poole.

⁴⁴ Syrthiodd deunaw mil o wu375?r Benjamin, y cwbl ohonynt yn rhyfelwyr dewr.

⁴⁴Nõnda langes benjaminlastest kaheksateist tuhat meest; need kõik olid vaprad mehed.

⁴⁵ Trodd y gweddill a ffoi tua'r anialwch i graig Rimmon, a daliodd yr Israeliaid bum mil ohonynt ar y priffyrdd; yna buont yn ymlid yn galed ar �l y Benjaminiaid hyd at Gidom, a lladd dwy fil ohonynt.

⁴⁵Siis nad pöördusid ümber ja põgenesid kõrbe, Rimmoni kalju suunas; aga Iisraeli lapsed noppisid maanteedelt ülejäänuist veel viis tuhat meest; ja nad ajasid neid taga kuni Gideomini ja lõid neist maha veel kaks tuhat meest.

⁴⁶ Cyfanswm y rhai o Benjamin a syrthiodd y diwrnod hwnnw oedd pum mil ar hugain o wu375?r yn dwyn cleddyf, a'r cwbl ohonynt yn rhyfelwyr dewr.

⁴⁶Nõnda oli kõiki sel päeval benjaminlastest langenuid kakskümmend viis tuhat meest, mõõgatõmbajat; need kõik olid vaprad mehed.

⁴⁷ o'r rhai a drodd a ffoi tua'r anialwch i graig Rimmon, cyrhaeddodd chwe chant o wu375?r, a buont yn byw yng nghraig Rimmon am bedwar mis.

⁴⁷Ainult kuussada meest pöördus ümber ja põgenes kõrbe, Rimmoni kalju peale; nad jäid Rimmoni kalju peale neljaks kuuks.

⁴⁸ Wedi i fyddin Israel droi yn ei h�l yn erbyn y Benjaminiaid, lladdasant �'r cleddyf bawb yn y dref, gan gynnwys anifeiliaid, a llosgi hefyd bob tref a ddaeth i'w meddiant.

⁴⁸Aga Iisraeli mehed läksid tagasi benjaminlaste juurde ja lõid need maha mõõgateraga, nii meessoost linlased kui loomad ja kõik, keda tabasid; nad panid põlema ka kõik linnad, mis ette juhtusid.